TARTU 2024 I Vabaduse puiestikku rajatakse linnasalu
Ökoloogiliste linnaruumi eksperimentidega silma paistnud Tartu üllatab sel kevadel taas: projekti “Kureeritud elurikkus” raames alustatakse koostöös Tartu linnavalitsusega Emajõe kaldal asuvale Vabaduse puiestikule uuendusliku salumetsaliikidega koosluse rajamise töödega. Tartu 2024 arendusprotsessi kuuluva projekti eesmärk on tuua Tartu parkidesse rohkem inimesi ja suurendada looduslikku elurikkust.
Eesti linnaruumi rohealade kujundamises mõttelaadi muutust taotleva projekti esimese tänavuse ettevõtmisena hakatakse rajama linnasalu, mille eesmärk on suurendada pargi ruumilist ja liigilist mitmekesisust. Eesmärk on parandada pargi valgustustingimusi, luua aasasid ja hõredamaid puistuid ning istutada kevadtalgute käigus uusi põõsaliike ja rohttaimi.
Salu loomise ettevalmistava tööna langetatakse märtsis üheksa halvas seisus puud ja luuakse parki paremad valgustingimused. Linnamajanduse osakonna arboristi Kaire Zimmeri sõnul oleks puud hooldusraietega eemaldatud projektist sõltumata: “Pea kõik langetatavad puud on kahjustustega ja valguspuuduuse tõttu kiduraks jäänud. Mitmed raiutavad puud on teiste varjus kängu kasvanud ja kasvuruumi puuduse tõttu pole neil välja kujunenud liigiomast dekoratiivset võrakuju.” Zimmer rõhutas, et oluline on puud langetada enne lindude pesitsemisaja algust.
Raiutud puude tüved ja oksad jäetakse tulevase metsa aluspinnale lamapuiduna alles. Kuigi maapinnale kõdunema jäetud puit võib esmapilgul olla nii mõnelegi kesklinnas harjumatu vaatepilt, loodavad elurikkuse kuraatorid inimeste mõistvale suhtumisele, sest see mängib uues koosluses olulist rolli, saades koduks nii seentele, mikroorganismidele, aga ka hiirtele ja siilidele, kellest paljudel seni pargis kohta ei olnud.
Järgmisena sammuna toimuvad mais istutamistalgud, kus on plaanis vabatahtlike abiga istutada puiestikku uusi rohttaimi ja varjutaluvaid alustaimestiku taimi: harilik sarapuu, mage sõstar, kuslapuu, harilik toomingas, harilik pihlakas, sinilill, ülased, sõnajalad, jänesekapsas. Ülejäänud olemasolevad rohttaimed, nagu kevadeti õitsev kuldtäht, jäävad parki alles. Projektis kaasa tegeva bioloogi Mart Meriste sõnul on rohttaimed kavas parki tuua otse loodusest: “Selleks teeme koostööd lähipiirkonna metsaomanikega ja leiame vajalikud taimed raiesmikelt, kust metsaraie tagajärjel alusmetsa liigid paratamatult hukkuksid.”
“Kureeritud elurikkuse” ühe vedaja, maastikuarhitekt Karin Bachmanni sõnul ei ole Vabaduse puiestik hetkel Tartu populaarseimate ajaveetmiskohtade hulgas. “Selle peamine põhjus on tõenäoliselt suvine liiga tihedalt kasvavate puude lehtedest tingitud läbiv hämarus ja vähesed tegevusvõimalused. Esimeses faasis toome kesksetesse asukohtadesse rohkem valgust, loome väikeloomadele ja putukatele uusi elukohti ning istutame arvukalt uusi teise rinde taimeliike. Seejärel, projekti edasistes etappides, keskendume inimestele ja toome parki uusi tegevusi,” lisas ta.
Tänavu võib kesklinna parkides märgata projekti naiskonna varasemalt juhitud muudatusi: juba sel kevadel saab imetleda Uueturu parki linnaelanikega koostöös rajatud linnaniitu, Keskparki siirdatakse ettekasvatatud aasamatti ning siin-seal lastakse selgi hooajal heinal kõrgeks ja õitsvaks kasvada. Kevadel ja suvel toimuvad kuraatorituurid, kus kõigil huvilistel on võimalik projekti eestvedajatelt kuulda, miks ja millal midagi tehakse.
“Kureeritud elurikkust” veavad maastikuarhitektid Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann ja Merle Karro-Kalberg.
