1. Avaleht
  2. Kunst
  3. Tartu Kunstimuuseum avab reaalsuse piire kompiva näituse “Külm pilk”
Tartu Kunstimuuseum avab reaalsuse piire kompiva näituse “Külm pilk”

Tartu Kunstimuuseum avab reaalsuse piire kompiva näituse “Külm pilk”

23. augustil kell 18 avab Tartu Kunstimuuseum näituse „Külm pilk“, kus tutvustatakse 1970.–80. aastatel eesti kunstis esile kerkinud hüperrealismi silmapaistvaid teoseid viimase poole sajandi jooksul. Peamiselt Eesti Kunstimuuseumi kogudel põhineval näitusel on eksponeeritud 44 teost 25 autorilt, kelle seas on esindatud Jaan Elken, Ando Keskküla, Tõnis Saadoja, Ludmilla Siim ja teised.

Mõiste „hüperrealism“ tähistab nii kunstivoolu kui ka -tehnikat. Hüperrealistliku kunstivoolu huvikeskmes oli kaasaegne elukeskkond, selle visuaalsed dominandid ja nende kujundatud maailmataju. Hüperrealism kui tehnika lähtub fotokujutisest ja imiteerib ning intensiivistab seda, saavutades n-ö reaalsest reaalsema (hüperreaalse, ülireaalse) efekti.

  1. aastatel leidis hüperrealism elavat vastukaja sotsialistliku Ida-Euroopa, sealhulgas Nõukogude Liidu kunstis. Keskkonnas, kus kunst pidi ametlike nõudmiste kohaselt olema realistlik, põhjustas uus kunstisuund omamoodi kontseptuaalse lühiühenduse. Pärast aastatepikkust võitlust maailma tõepärasest kujutamisest kõrvalehoidvate, st läänelike kunstinähtustega, seisis nõukogude kunstimaailm silmitsi maalidega, mis olid realistlikumad kui kunagi varem. Ehkki niisuguse üle piiri läinud tegelikkuseiha ideoloogiline suunitlus polnud üheselt määratletav, kohanes hüperrealism sotsialismimaades kiiresti ning kandis kõige erinevamaid vilju.

Näituse eesmärk on tuua esile 1970.–1980. aastate eesti kunstis sündinud hüperrealismi hübriidsus ja mitmekesisus. Fotolik kujutusviis oli ühest küljest stiilivõte, mis võimaldas üle mängida kunstile esitatud realisminõude, teisalt kujunes fotost dialoogipartner ja kaasaegse maailmataju vahendaja, mis põimus tollase kunsti kõige erinevamate – kontseptuaalsete, metafüüsiliste, kriitiliste, sümbolistlike, postmodernistlike – suundadega.

Väljapanek püsib avatud kuni 2. detsembrini 2018.

Kuraator Eesti Kunstimuuseumis: Anu Allas

Tartu Kunstimuuseumile kohandasid: Merli-Triin Eiskop ja Hanna-Liis Kont

Näituse kujundaja: Anna Škodenko

Graafiline kujundaja: Külli Kaats

Näituse koordinaator: Kristlyn Liier

Kunstnikud: Jaan Elken, Ülo Emmus, Ando Keskküla, Miljard Kilk, Ilmar Kruusamäe, Holger Loodus, Lemming Nagel, Jüri Palm, Illimar Paul, Urmas Ploomipuu, Heitti Polli, Kaisa Puustak, Enn Põldroos, Tiit Pääsuke, Tõnis Saadoja, Ludmilla Siim, Vladimir Taiger, Rein Tammik, Enn Tegova, Andres Tolts, Silver Vahtre ja Ignar Fjuk, Alo Valge, Irene Virve, Marje Üksine.

Head Uudised GoodNews