UKRAINA RAHVA TOETUSEKS I Teise sõjapõgenike vastuvõtupunkti rajab riik Tartusse
Selleks, et Ukraina sõjapõgenikud saaksid kohe Eestisse saabumise järel isikukoodi ja ajutise kaitse, avab riik esmaspäeval, 28. märtsil teise sõjapõgenike vastuvõtupunkti Tartusse.
Vastuvõtupunktis jagatakse Ukrainast tulnud inimestele infot ning selgitatakse välja, millist abi inimene vajab. Samuti väljastatakse Eesti isikukood ning soovi korral ajutine elamisluba, lisaks antakse vajadusel esmaabi. Seejärel suunatakse Ukraina sõjapõgenikud ajutistesse majutuskohtadesse üle Lõuna-Eesti.
Lõuna-Eesti piirkondliku ühendstaabi juhi Vallo Koppeli sõnul hoiab Tartusse rajatav vastuvõtupunkt ja seal kõikide teenuste ühest kohast pakkumine kokku Eestisse tulnud sõjapõgenike aega ning annab meile võimaluse ukrainlasi abistada nii, et neil oleks siin oma elu edasine korraldamine võimalikult sujuv. Ta märkis, et ühest kohast kõigi vajalike teenuste pakkumine aitab ukrainlastel parimini orienteeruda ka selles, mida kõike neil võõras riigis ja keskkonnas elamiseks ning toimetulekuks vaja teha on.
Lisaks on ühendstaabi juhi sõnul vastuvõtupunkti Tartusse rajamise üks eesmärk suunata sõjapõgenikke koordineeritumalt majutuskohtadesse üle Lõuna-Eesti, sest praegu on mõnes omavalitsuspiirkonnas väga suur põgenike vastuvõtmise koormus, samal ajal kui mõnda valda või linna ei ole Sotsiaalkindlustusamet põgenikke veel majutuma suunanud.
Tartu vastuvõtupunkt avatakse esmaspäeval, 28. märtsil. Asub see vahetult linnaservas aadressil Riia 179a, kuhu kõikide magistraalide kaudu lihtne pääseda on. Senine vastuvõtupunkt Raadimõisa hotellis jääb toimima majutusasutusena ja seal seni pakutud ning paljud lisandunud teenused on kättesaadavad uuest avatavast punktist.
Esimese vastuvõtupunkti avas riik 21.märtsil Pärnus, kus nelja ööpäeva jooksul on vastu võetud 900 sõjapõgenikku. Kahe vastuvõtupunkti avamise järel peaksidki kõik riiki saabuvad sõjapõgenikud jõudma piiriületusejärgselt kas Tartu või Pärnu vastuvõtupunkti, et saaksime neile kiireimat abi pakkuda ning ajutisele majutusele suunata.
Kokku on Eesti vastu võtnud enam kui 23 000 Ukraina sõjapõgenikku. Ajutise kaitse taotlusi on registreeritud 7350 inimesele.
