1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Tööandjate rahulolu töötukassa teenustega on tõusnud
Tööandjate rahulolu töötukassa teenustega on tõusnud

Tööandjate rahulolu töötukassa teenustega on tõusnud

Eesti TöötukassaTööandjate rahulolu töötukassa teenustega on uuringu kohaselt tõusnud. Küsitletud tööandjad on suhteliselt võrdsel määral kasutanud palgatoetusi (45 protsenti valimist), tööpraktikat (43 protsenti) ja koondamishüvitist (42 protsenti) ning mõnevõrra vähem töövahendust (29 protsenti).

Hinnates aastate trende alates 2010. aastast on näha teatav muutus. Kui varem kahanes järjekindlalt koondamishüvitise kasutajate osa, siis 2014. aastal tõusis koondamishüvitise kasutajate osa taas 2010. aasta tasemele ehk 42 protsendini. Samal ajal taandus mõnevõrra tööpraktika kasutajate osa. Ühtlasi langes oluliselt ka palgatoetuse kasutajate osa.

Koondamishüvitiste teenuse kasutamine on selgelt levinum keskmise suurusega ja suuremate ettevõtete rühmas, samas oli ka väiksemate ettevõtete rühmas koondamishüvituste kasutamise levik lõppenud aastal suurem kui aasta tagasi. Palgatoetuse kasutussagedus on aga langenud kõigis ettevõtete suurusrühmades.

Jätkuvalt on enimkasutatavaks kanaliks suhtlemisel töötukassaga otsesuhtlus teenindaja või konsultandiga, mida on kasutanud 80 protsenti küsitletutest. Järgnevad Töötukassa koduleht 53, iseteenindusportaal 41 ning infotelefon 30 protsendiga. Seejuures on oluliselt kasvanud kodulehe kasutus, tõsi küll, seda võrreldes 2013. aastaga, kuid mitte varasemate aastatega. Muus osas on tulemused ligilähedaselt analoogsed eelmistele aastatega.

Infoallikateks töötukassa ja tema poolt pakutavate teenuste kohta on endiselt peamiselt Töötukassa koduleht (80 protsenti) ja Töötukassa töötajad ise (52 protsenti). Ülejäänud kanalite roll on juba tagasihoidlikum ning olulisi muutusi aastate lõikes ei ole. Järjekindlalt väheneb vaid üldmeedia roll.

Konsultantide töö teguris ollakse väga või pigem rahul kõigi komponentidega, enam konsultantide asjatundlikkusega (87 protsenti) ning sõbralikkuse ja suhtlusoskusega (91 protsenti), veidi vähem aktiivsuse ja leidlikkusega sobilike lahenduste leidmisel ja pakkumisel (78 protsenti).

Teenuse sisu teguris ollakse enam rahul paindliku lähenemisega probleemidele (76 protsenti), veidi vähem tööandjate vajadustest lähtumisega (72 protsenti) ning selgelt vähem sobilike kandidaatide pakkumisega (59 protsenti).

Teenindusprotsessi teguris on rahulolu kõrge kõigis komponentides – sujuv koostöö (86 protsenti), kiire infovahetus (84 protsenti) ja operatiivne tegutsemine (82 protsenti).

Üldiselt on neis kolmes teguris näha, et teenuse välise poolega ehk teenindusega on rahulolu väga kõrge, kuid rahulolu langeb saadava teenuse sisu ja tulemuse hindamisel.

Tugisüsteemide teguris on kodulehel oleva info selguse ja leitavusega on rahul 75 protsenti valimist, iseteenindusportaali kasutamise lihtsuse ja kasulikkusega 56 protsetni ning infotelefoni 15501 teenusega 23 protsenti. Hinnata ei osanud neid kolme tegurit vastavalt 10, 33 ja 72 protsenti valimist.

Kaks kolmandikku iseteeninduskeskkonna mittekasutajaist ei tea, milliseid võimalusi see sisaldab. Tulemus on siiski ettevõtte suurusrühmade lõikes erinev. Kui väikeettevõtete seas ei tea keskkonna võimalusi 78 protsenti mittekasutajaist, siis keskmiste ettevõtete seas 58 protsenti ja suurte ettevõtete seas 48 protsenti mittekasutajaist. Viimasest tuleneb, et suuremate ettevõtete seas ei ole ööandjate rahulolu töötukassaga keskkonna mittekasutamine üheselt seotud selle võimaluste mittetundmisega, vaid põhjused võivad olla ka mujal, nagu tarbitavate teenuste iseloomus, hulgas või sageduses.

Tööandjate üldine rahulolu lihtindeks, mis on saadud nelja teguri kokkuvõttena, on 81 palli ehk kaks palli kõrgem kui 2013. aastal, mil indeks saadi kahe teguri kokkuvõttena. Seejuures on rahulolu kõrgeim tugisüsteemidega (91 palli) ning madalaim teenuse sisuga (72 palli). Võrreldes ettevõtete suurusjärke, on üldine rahulolu keskmisest kõrgem ehk 84 palli keskmise suurusega ettevõtete seas ja madalaim ehk 78 palli suurtes ettevõtete seas.

Vaadeldud neljast rahulolu tegurist hindavad tööandjad kõige olulisemaks konsultandi tööd, mida esimesena nimetas 32 protsenti ja teenuse sisu, mida nimetas esimesena 28 protsenti. Ka teenidusprotsessi hinnatakse tähtsuselt kõrgeks ning 25 protsenti nimetas esimesena. Selgelt vähemtähtsaks peetakse tugisüsteeme, milles aga oli rahulolu kõrgeim.

Tööandjate rahulolu uuringu töötukassa teenustega viis läbi uuringufirma Faktum & Ariko ning uuringu valimiks kavandati vähemalt 15 protsenti sihtrühmast, mis arvestades sihtrühma üldkogumit pidi olema umbes 890 vastajat. See eesmärk täideti ning lõplikuks valimiks kujunes 915 tööandjat.

Head Uudised GoodNews