Tudeng koolinoortele: distantsõppeaega tuleb kasutada enesetäienduseks
„5G on tervisele ohtlik“. „Automatiseerimise ja robotite tõttu kaotab suurem osa inimestest töö“. Need on müüdid, mis hirmutavad paljusid seoses uute tehnoloogiatega. Kuna IT on kõige kiiremini arenev valdkond, pole usaldusväärseid emakeelseid allikaid sageli võtta. Valdkonnaga kursis olemiseks ja konkurentsis püsimiseks tuleb ennast ise lisaks täiendada. Kuna praegu on suur osa õppeasutustest viidud distantsõppele või pikendatud koolivaheaega, siis on see parim aeg enda harimiseks netikursuste abil, arvab TTÜ-s IT-süsteemide arendust õppiv Karoliina Rebane.
IT-valdkonnast arusaamine ja oskus tehnoloogiaga seotud teadmisi rakendada on väärtuslikud nii tööandja vaatepunktist kui ka igapäevaelus. Uusi tehnoloogiaid integreeritakse kõikides valdkondades. Tehnoloogias orienteerumine annab eelise nii kondiitrile kui pankurile. Ülikoolis IT-eriala õppides näen, et tehnoloogia areneb kiiremini kui võtab aega õppekava läbimine. See tähendab, et ülikooli lõpetamisel on esimestel aastatel omandatud teadmised juba vananenud. Konkurentsis püsimiseks ülikoolidiplomist järelikult ei piisa. Sellele lisaks tuleb end pidevalt juurde täiendada.
Kodumaine haridus on hea, aga sektoris läbi löömiseks tuleb olla kursis rahvusvaheliste arengutega. Olgu see suhtlemine, juhtimine, infotehnoloogia või kokandus – tõeliselt löövad läbi need, kes kunagi ei väsi asju värske pilguga vaatamast, töötavad oma nõrkuste kallal ning rakendavad enda tugevusi järjepidevalt. Kust leida siis usaldusväärset infot enda täiendamiseks ja iseseisvaks juurde õppimiseks? Meedia informatsioonitulv muudab keeruliseks olulise eraldamise mitteolulisest, seega info leidmise oskus on oluline. Kooli- või ülikooliõpingute kõrval tasub uurida võimalusi enda rahvusvaheliseks täiendamiseks.
Nüüd, kui suur osa õppeasutustest on viidud kaugõppeformaati, on enesetäiendamine senisest lihtsam, sest netikursusi pakutakse rohkem kui kunagi varem. Paljud kursused on noorte jaoks kas tasuta või mõistliku hinna eest.
Tudengite seas on populaarne Erasmuse programm. Pole ka harv juhus, kui minnakse välismaale kraadi omandama. Minu kogemus Inglismaal õppimisega oli igati positiivne: töövahendid ja klassiruumid olid kaasaegsed, tunnid interaktiivsed, keskenduti õpitava rakenduslikule poolele ning õppejõud olid enda alal töötavad professionaalid. Ma ei saa öelda, et eelistaksin kodumaiseid või teiste riikide lektoreid. Sõltumata keelest või päritolust annab positiivse kogemuse eelkõige see, kui õppematerjalid on põhjalikult läbimõeldud ning õppejõud pädev ja oma ala entusiast. Tuleb aga rõhutada, et netikeskkondades on võimalik leida väga häid õppematerjale, mille valmimist on toetanud arvestav eelarve ning neile jäävad Eesti materjalid veel tugevalt alla.
Eesti üliõpilastel on võimalik end tehnoloogiaalal harida Huawei rahvusvahelises tehnoloogiaprogrammis „Seeds for the Future“. Programmi eesmärk on anda noortele teadmisi tänapäeva kõige uuematest tehnoloogiatest ja arendada siinseid uusi IKT-talente. Mina kandideerisin selleks, et saada rohkem teada kõige uuemate tehnoloogiate kohta – loengutes käsitleti nii 5G-, tehisintellekti- kui ka pilveteenusteteemasid. Soovitan kõigil noortel teha internetis taustauuring ja leida koolivaheajaks endale sobiv kursus enesetäiendamiseks.
