
Tuletulemine Võrumaal – leelost lõõtsani, mäetipust suitsusaunani
XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo “Iseoma” tuli süttis 15. juuni päikesetõusul Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures ja seikles eile Võrumaal.
Tuletulemise neljanda päeva hommikul andis Põlvamaa Võõpsu sillal tule üle Võrumaale, kus kallis külaline võeti vastu sõnadega. „Terege! Nii om ütledu Võromaa kandin kui teretatas inimesi paljo kõrraga.“ Võro kiil oligi tervet päeva raamimas ning kenad ja teravmeelsed võrokeelsed värsid kaunistasid kõiki peatusi. Teekond algas Setomaal ning siirdus Vastseliina kaudu muidugi Suurele Munamäele, kus vihmas ja tuules tuli Eestimaa kõrgeimasse tippu tõusis. „Kui siit pilvepiirilt alla vaatan…” hakkas tuntud viis tahes või tahtmata peas helisema.
Rõuges peatuti Eesti Ema monumendi juures, kus sündmuste fookus oli 100 aasta tähistamisel esimesest Rõuge laulupeost. Seistes seal tuulisel künkal kauni kuju juures jäi hetkest meelde tänutunne kõigile emadele.

Võru linn võttis tule vastu Kubija laululaval ning linnas käis tuli läbi kõik lasteaiad. Võru Kreutzwaldi pargis oli tulel tore kohtumine Kaisa Sikuga, kelle käe all valmivad tammepärjad, mis üldjuhtidele 4. ja 6. juulil kaela riputatakse. Kell 16.56 oli päeva üks olulisimaid hetki kui tuli jõudis Teppo lõõtsatallu. Lõõtsakuningat meenutati nii: „Loosu külä Tigasõ talon saami August Teppo mano. Siin sada viiskümmend aastakka tagasi sündünü miis hobõsõ hinna saije uma tett lõõtsapilli iist“
Õhtuks jõudis tuli Tsooru järve äärde ja ansambel Väliharf äiutas tule Unesco vaimse kultuuripärandi nimistusse kuuluvas suitsusaunas unele.
Võrumaal rändas laulupeotuli 306 kilomeetrit, peatudes 23 paigas ning tuld tervitas sel teekonnal ligikaudu 1800 inimest. Tuld kandsid edasi hobused, ralliauto, jalakäijad ja noorkotkaste-kodutütarde ühine rivistus Sulbis. Teekonda saatsid võrokeelsed luuleread ja rohke laul, tants ning pillimäng.