Avaleht Eesti elu ÜHINE KEEL! Rahvusvaheline lõimumiskonverents analüüsib mitmekeelsuse mõju haridusele, tööturule ja identiteedile
ÜHINE KEEL! Rahvusvaheline lõimumiskonverents analüüsib mitmekeelsuse mõju haridusele, tööturule ja identiteedile

ÜHINE KEEL! Rahvusvaheline lõimumiskonverents analüüsib mitmekeelsuse mõju haridusele, tööturule ja identiteedile

Homme algab Tallinnas kahepäevane rahvusvaheline lõimumiskonverents „Ühine keel – lõimumine ühiskonnas läbi mitmekeelsuse“, mis toob kokku kogu maailmas tunnustatud eksperdid USAst, Kanadast, Suurbritanniast, Lätist, Taanist, Norrast, Saksamaalt ja Eestist. Konverentsi ettekanded ja arutelud keskenduvad identiteedi, hariduse ja tööturu teemadele mitmekeelsuse valguses. Konverentsi lõpetab Eesti  erakondade esindajate debatt teemal “Mitmekeelne ühiskond: helge tulevik või suurim oht rahvusriigile?”.

Konverentsi otseülekannet saab jälgida inglise keeles konverentsi veebilehel integrationconference.ee ning eesti, vene ja inglise keeles ERR uudisteportaalides err.eerus.err.ee ja news.err.ee.

Kahe päeva jooksul on konverentsi kavas arutelupaneelid ja töötoad, kus valdkonna eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ja konverentsil osalejad arutlevad rände, kohanemise, lõimumise, keeleõppe, mitmekeelse hariduse, esimese keele kadumise ja muude teemade üle.

Konverentsi avab kultuuriminister Tõnis Lukas. „Eestlased on läbi aegade pidanud oluliseks võõrkeelte valdamist – see on aidanud tegutseda Eestis, kus on läbi ajaloo kohtunud erinevate keelte ja kultuuride mõjud ning aidanud meil hakkama saada välismaal töötades või ka õppides. Seetõttu ei karda me teisi keeli, vaid oleme ühiskonnana avatud. Samas on Eesti Vabariigi riigikeeleks eesti keel ja meie rahva, keele ja kultuuri püsimiseks on ainuvõimalik, et see siin domineerib ja et just eesti keelega peab Eestis igal pool saama asju ajada. Eesti keele õppimiseks loome riigi poolt tingimused ka kõigile siinsetele teistest rahvustest elanikele, et ei oleks kultuurilist segregatsiooni ja kõigil oleks võimalik ühiskonnas võrdselt aktiivsed olla,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Konverentsi peaesineja, Taani Kopenhaageni Ärikooli emeriitprofessor Robert Phillipson,  keskendub oma ettekandes inglise keele kui universaalse suhtluskeele levimisega seotud probleemidele. Tema hinnangul toimub inglise keele tähtsuse suurenemine kõikjal Mandri-Euroopas ning paljude Euroopa Liidu asutuste funktsioonides ja tegevustes, mis tugevdab inglise keele ülemvõimu ning tõrjub kõrvale teised, sealhulgas vähemuskeeled. Tema arvates on oluline tagada, et igal liikmesriigil on ametlikult kehtestatud ja rakendatud keelepoliitika, mis suudab säilitada elujõulise tasakaalu rahvus- ja võõrkeelte vahel kõikidel haridustasemetel.

Pipedrive’i värbamismeeskonna juht Mirjam Laurisaar arutleb raskuste ja edusammude üle, mida Pipedrive on kogenud õige tasakaalu leidmisel oma meeskonna mitmekesisuse omaksvõtmisel ja ettevõtte Eesti identiteedi säilitamisel.

Essexi Ülikooli keele- ja lingvistika osakonna juhtMonika S. Schmidtutvustab uurimistöö tulemusi, mis keskenduvad esimese keele kadumisele võõrkeelses keskkonnas elamise ja töötamise tõttu. Tema ettekanne käsitleb emakeele oskuse halvenemist ja selle mõjusid sidemetele kodumaaga, suhetele sugulastega ja edaspidisele ametialasele tegevusele.

Edinburghi Ülikooli arengulingvistika professor Antonella Sorace keskendub ettekandes keeleõppe ja erinevate keelte oskuse säilitamise küsimustele. Sorace hinnangul on oluline, et inimene oskaks suhelda mitmes keeles, seejuures ei ole niivõrd tähtis, millistes. Tema sõnul näitavad uuringud, et kakskeelsus võib olenemata keele staatusest, prestiižist ja üleilmsest levikust anda kõikides keeltes lastele ja täiskasvanutele lingvistilisi, kognitiivseid ja sotsiaalseid eeliseid, näiteks paremad metalingvistilised oskused ja kirjaoskuse, hea arusaama teiste inimeste seisukohtadest ning vaimse paindlikkuse keeruliste olukordadega tegelemisel.

Florida Atlandi Ülikooli professor Erika Hoff räägib oma ettekandes sellest, et paljud kooliteed alustavad lapsed on juba varases eas puutunud kodus kokku keelega, mis ei ole nende koduriigi enamuskeel. Nende laste enamuskeele oskus erineb tihti ükskeelsete, enamuskeelsete kodude laste keeleoskusest. Alushariduspoliitika peab tema arvates arvestama tõendusmaterjaliga tegurite kohta, mis mõjutavad vähemuskeelsetest kodudest pärit laste keeleoskuste varajast arengut. Koolide põhimõtted ja tavad peaksid arvestama nende laste kahe keele oskuse olemust koolimineku ajal. Erika Hoff tutvustab ka uurimistöö tulemusi, mis kirjeldavad vähemuskeelsetest kodudest pärit 5-aastaste laste kahe keele oskuse eri mustreid.

Konverentsi lõpetab Eesti erakondade esindajate debatt teemal “Mitmekeelne ühiskond: helge tulevik või suurim oht rahvusriigile?”. Debatti juhib ERRi ajakirjanik Jüri Nikolajev.

Konverentsi detailse kavaga saab tutvuda konverentsi kodulehel. Konverentsil saab osaleda eelregistreerimise alusel.

Konverents toimub inglise keeles sünkroontõlkega eesti ja vene keelde.

 Konverentsi korraldab Integratsiooni Sihtasutus koostöös Kultuuriministeeriumiga. Konverentsi korraldamist toetavad Ameerika Ühendriikide suursaatkond, Soome suursaatkond, Saksamaa suursaatkond, Kanada saatkond, Briti Nõukogu, Tšehhi suursaatkond ja teised partnerid.

Kommentaarid