UKRAINA RAHVA TOETUSEKS Üldkohus kinnitas Venemaa propagandat edastavate meediakanalite levitamise keeldu
Üldkohtu suurkoda tegi 27. juulil 2022 kiirendatud menetluses otsuse kohtuasjas T 125/22 – RT France vs. nõukogu. RT (varem Russia Today) on meediakanalite võrgustik, mida rahastab Venemaa Föderatsioon ja mis on suunatud välisriikidele. RT France alustas Prantsusmaal tegevust aastal 2017.
Euroopa Liidu Nõukogu võttis 1. märtsil 2022 vastu otsuse (ÜVJP) 2022/351 ja määruse (EL) 2022/350, millega täiendati sanktsioone, mis on kehtestatud Venemaa destabiliseeriva tegevuse tõttu Ukrainas. Nõukogu keelas mitme Venemaa juhtkonna kontrolli all propagandameetmeid rakendava meediakanali sisu edastamise ja levitamise Euroopa Liidus. Nõukogu rõhutas, et Venemaa propaganda toetab ja õigustab Ukraina vastast sõjalist agressiooni ning kujutab endast märkimisväärset ja otsest ohtu liidu avalikule korrale ja julgeolekule. Esialgu keelati kuue meediakanali – RT võrgustiku kanalite ja Sputniku – edastamine.
RT France esitas 8. märtsil Üldkohtule hagi, milles palus sanktsiooni tühistamist. RT France’i väitel ületas nõukogu oma pädevust ja rikkus edastamis- ja levitamiskeeluga tema õigusi. Euroopa Liidu nõukogu toetuseks astusid menetlusse Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, Prantsusmaa, Belgia, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Üldkohus kuulas 10. juunil toimunud pikal ja pingelisel kohtuistungil ära kõigi osaliste seisukohad. Eesti koos teiste liidu idapiiri riikidega selgitas kohtule, kui ränk võib olla propagandat edastavate meediakanalite tegevuse mõju meie ühiskonnale ja Ukraina olukorrale.
27. juuli kohtuotsusega jättis Üldkohus RT France’i hagi täies ulatuses rahuldamata. Üldkohus selgitas, et nõukogul on ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vajalike meetmete vastuvõtmisel lai otsustus-ruum ning selleks, et vastata liidu piiri ääres rahu tõsiselt ohtu seadvale rahvusvahelise õiguse rikkumisele, võib nõukogu ajutiselt keelata ka Venemaa rahastatud meediakanalite sõjalist agressiooni toetava sisu levitamise. Kuigi propagandameetmeid rakendavate meediakanalite tegevust saab piirata ka iga liikmesriik eraldi, ei ole niisugustel piirangutel ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärki ja need ei tagaks samu tulemusi. Lisaks leidis kohus, et arvestades seda, et agressorriigi propagandakanalite keeld kehtestati äärmiselt kiireloomulises ja erakorralises sõja puhkemise olukorras, mis halvenes kiiresti, ei pidanud nõukogu enne sanktsiooni kehtestamist RT France’i teavitama ja ära kuulama.
Samuti tuletas kohus meelde, et meedial ja eriti audiovisuaalmeedial on tänapäeva ühiskonnas suur võim ning ajakirjanikel on õigus edastada avalikku huvi pakkuvat teavet tingimusel, et nad tegutsevad heauskselt ja usaldusväärsete ning täpsete faktide alusel. Nõukogu esitatud tõendid RT France’i edastatud sisu kohta näitasid kohtu hinnangul, et RT France toetas enne edastamiskeelu kehtestamist aktiivselt Venemaa poliitikat Ukraina suhtes ja edastas sõjalist agressiooni õigustavat, tasakaalustamata ja eksitavat sisu, mis kujutab endast olulist ja otsest ohtu liidu avalikule korrale ja julgeolekule. Kohus viitas ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile, mille kohaselt peab igasugune sõjapropaganda olema seadusega keelatud.
- Kohtu põhjendusi saab täpsemalt lugeda otsusest (prantsuse keeles) ja pressiteatest (PDF)(inglise keeles).
- Üldkohtu lahendi peale võib kahe kuu ja kümne päeva jooksul selle teatavakstegemisest esitada üksnes õigusküsimustes apellatsioonkaebuse Euroopa Kohtule.
