1. Avaleht
  2. Ukraina rahva toetuseks
  3. Ukrainas toime pandavate sõjakuritegude uurimisel teevad koostööd 41 riiki
Ukrainas toime pandavate sõjakuritegude uurimisel teevad koostööd 41 riiki

Ukrainas toime pandavate sõjakuritegude uurimisel teevad koostööd 41 riiki

Ukrainas Venemaa toime pandavate sõja- ja inimsusevastaste kuritegude uurimist toetavate riikide justiitsministrid kogunesid Haagis rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) asukohalinnas, et arutada uurimise läbiviimiseks vajalikke küsimusi. Eestit esindas justiitsminister Maris Lauri, kes kohtus ka Eurojusti presidendi Ladislav Hamraniga.

„See, millises ulatuses Venemaa oma agressiooni käigus Ukrainas inimõigusi rikub, on andestamatu ja Venemaa kannab selle eest täielikku vastutust. Eesti jaoks on väga oluline, et Venemaa hirmsad kuriteod Ukrainas jõuaksid sõltumatu kohtu ette ja meil on kindel tahe pakkuda rahvusvahelisele kriminaalkohtule uurimises oma tuge, seda nii poliitiliselt kui ka praktiliselt. Prokuratuur on alustanud tõendite kogumiseks menetluse ja Eesti on pakkunud kohtule välja võimalikud eksperdid, kes saaksid asuda tööle ICC Ukraina uurimismeeskonda,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) alustas 3. märtsil uurimist Ukrainas toime pandavate sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude osas. Taotluse uurimise alustamiseks tegid koos Eestiga veel 38 riiki. Tänaseks on algatusega liitunud koos Eestiga 41 riiki, s.h kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

Prantsusmaa EL eesistujana lubas koos kõigi teiste liikmesriikidega ICC uurimist täielikult toetada ja kutsus üles panustama selleks nii rahaliselt kui inimressursiga.

ELi poolt on uurimise koordinaatoriks Eurojust, mille presidendi Ladislav Hamraniga Maris Lauri samuti eraldi kohtus. „Eurojustil on vahendid koostööks nii Euroopa Liidus sees kui ka kolmandate riikidega. Seetõttu rõhutasime kohtumisel ka seda, kui oluline on nende koordineeriv roll selles uurimises,“ märkis justiitsminister.

Sõjakuriteod, agressioonikuriteod ja inimsusevastased kuriteod on aegumatud ja neid uuritakse rahvusvahelise õiguse järgi igal pool samadel alustel. Nii Eesti kui ka mitme teise riigi kohtutel on jurisdiktsioon selliseid juhtumeid menetleda, sõltumata sellest, kus ja kelle vastu neid toime pannakse. Ametis olevate riigijuhtide toime pandud sõjakuritegude osas tuleks kohtuprotsessi pidada Rahvusvahelises kriminaalkohtus.

Head Uudised GoodNews