Üle 500 kultuuriinimese toetavad Tartusse südalinna kultuurikeskuse ehitamist
Sel nädalal pöördus üle 500 kultuuriavalikkuse esindaja riigikogu poole kirjaga, milles avaldatakse toetust kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühendava nüüdisaegse kultuurikeskuse rajamisele Tartu südalinna.
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti kunstnike ja kirjanike liitude esimehed, Eesti Kunstiakadeemia rektor, Kumu direktor, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor, 18 Eesti Teaduste Akadeemia liiget, ligi 80 professorit ning kümneid eesti kultuuri ja teaduse suurnimesid, nagu David Vseviov, Marek Tamm, Mihkel Mutt, Doris Kareva, Rein Raud, Tõnis Mägi, Jaan Kaplinski, Leelo Tungal, Peeter Volkonski, Kaido Ole, Tiit Pääsuke, Jüri Arrak, Kristiina Ehin, Vaiko Eplik, Jarek Kasar jt. Kokku on toetust avaldanud 508 inimest.
Kultuuriavalikkuse pöördumises juhitakse tähelepanu, et Tartu saab peatselt Euroopa kultuuripealinnaks, kuid iseseisvuse taastamise järel pole linnasüdamesse ehitatud ühtki väärikat kultuurihoonet. „Tartu südalinna kultuurikeskus ühendaks parimal moel tungiva vajaduse ja harukordse võimaluse,“ öeldakse pöördumises.
Allakirjutanute sõnul looks nüüdisaegne kaht erinevat kultuuriinstitutsiooni (kunstimuuseumi ja üldrahvalikku raamatukogu) liitev keskus oma kohtumispaikade, kohvikute, kirjandus- ja kunstisündmusteks sobivate saalidega võimsa sünergia, tuues rohkem kultuuri linnasüdamesse.
Pöördumises tuuakse esile ka plaanitava kultuurikeskuse suurepärast asukohta Emajõe kaldapealsel, ümbritsetud pargipuudest, linnarahva ja külaliste loomulikul liikumisteekonnal.
Kultuuriinimeste kirjas juhitakse tähelepanu, et Tartu on eesti rahvusliku kunstikultuuri sünnikodu, kuid enam kui 20 000 kunstiteost hõlmava kollektsiooniga Tartu Kunstimuuseumil pole tänini oma kodu. „Viltune maja Tartu Raekoja platsil on huvitav maamärk turistidele pildistamiseks, kuid kahjuks ei mahu tänapäevane kunstimuuseum 18. sajandi kitsukesse elumajja,“ täpsustatakse kirjas.
Samuti osutatakse ka Tartu Linnaraamatukogu ruumikitsikusele. „Eestis suuruselt teine rahvaraamatukogu kolis praegusesse majja 1936. aastal. Ajale jalgu jäänud hoone on tehniliselt vananenud ega võimalda täita tänapäevasele raamatukogule seatavaid ülesandeid.“
„Tartu kultuurikeskus on meie ühine võimalus kinkida kirjandus- ja kunstilinnale vääriline süda,“ seisab pöördumises.
Tartu linn esitas augustis riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku toetada riiklikult tähtsa kultuuriobjektina Tartusse südalinna kultuurikeskuse ehitamist, millega luuakse kaasaegsed tingimused nii Tartu Kunstimuuseumile, Tartu Linnaraamatukogule kui ka teistele Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikorraldajatele. Riigikogu kultuurikomisjon selgitas eelmise aasta lõpus välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut, mille hulka pääses ka Tartu südalinna kultuurikeskuses. Lõplik valik tehakse 2021. aasta esimeses pooles.
