UUED OSKUSED I Riigikogu sai Kersnalt ülevaate arengust hariduses ja teaduses
Riigikogu 9. veebruari istungil andis haridus- ja teadusminister Liina Kersna ülevaate arengutest hariduse ja teaduse valdkonnas, keskendudes pandeemiast väljumise, õpetajate järelkasvu, eestikeelse hariduse ja kõrghariduse rahastamise teemadele.
Distantsõppest rääkides nentis Kersna, et see on tekitanud õpilünkasid ning pidevalt muutuvad olud ja määramatus on mõjutanud ka noorte vaimset tervist. „Teadlaste ja ekspertide hinnangul on õpilünkadel kumulatiivne iseloom. Mahajäämus süveneb järjest järgnevatel õppeaastatel. Õpimotivatsioon langeb, põhjustades pärast õpingute katkestamist, mis omakorda toob kaasa sotsiaalkulusid ja vähendab inimeste edukust tööturul.“
Kersna sõnul on koolipidajad saanud õpilünkade tasandamiseks kokku 17 miljonit eurot, et pakkuda õpilastele vajadustest lähtuvalt lisatuge: individuaalseid konsultatsioone, õpet väiksemates rühmades, lisatunde, kursuseid või palgata abiõpetajaid. Samuti on riik lisanud tasuta pakutavate kursuste nimekirja pedagoogikaalased täienduskoolitused, et valmistada ette õpetajaabisid, kes saaksid üldhariduskoolide õpilaste õpilünki ennetada ja tasandada, ning ülikoolidelt on tellitud 11 lõpueksamiteks ettevalmistavat veebikursust.
Vaimse tervise teemadest rääkides ütles minister, et pandeemiaoludes on nende probleemidega vaja intensiivselt tegeleda. Ta viitas, et olukorra parandamiseks on koostöös koolipsühholoogideühendusega avatud tasuta nõuandetelefon 1226, kuhu helistades saavad abi nii õpilased, haridustöötajad kui ka lapsevanemad. Kersna tõi välja ka igal nädalal toimuvad veebiseminarid „Distantsilt targemaks“ õpetajatele ja koolijuhtidele, vaimse tervise esmaabikoolitused noortevaldkonna töötajatele ning Eesti Rahvaülikoolide Liidult ja Vaikuseminutitelt tellitud vaimse tervise loengusarja lapsevanematele.
„Viimased kaks aastat on haridusvaldkonna osapooltelt nõudnud kiiret kohanemist, uute oskuste omandamist, kiiresti muutuvate oludega paindlikku toimetulekut. See kriis on olnud ka omamoodi arengukiirendiks, et katsetada paindlikke õppe- ja hindamisviise, võtta fookusesse õpilane ning kujundada õppetööd ümber õpilasest lähtuvaks, nii nagu haridusvaldkonna arengukava ette näeb,“ lausus Kersna. „Meie lähiaja kõige olulisem siht on aga tulla koroonakriisist võimalikult tervelt välja ning võtta sellest kriisist kaasa kõik olulised õppetunnid. Jätkuvalt on fookuses hariduse kvaliteet ja õppija heaolu, sest stressis või hirmus olev laps ei suuda õppida vastavalt oma võimetele,“ lisas minister.
Kersna rääkis oma ettekandes ka õpetajate puudusest, alustavate õpetajate kvalifikatsioonist ja kooli jäämisest, koolijuhtide värbamisest, õpetajate palgast, kõrghariduse rahastamisest ja keelekümblusprogrammidest. Õpetajate palkadest rääkides ütles minister, et alanud aastal on Eesti õpetajate keskmine palk 1653 eurot, mis on võrreldav praegu Eesti keskmise kuupalgaga. „Eesmärk on jõuda 2025. aastaks selleni, et õpetajate keskmine palk oleks 2336 eurot, mis prognooside järgi moodustab 120 protsenti Eesti keskmisest brutopalgast,“ lisas ta.
Kokkuvõtlikult on Haridus- ja Teadusministeeriumi lähiaja põhitegevused Kersna sõnul suunatud eelkõige üleilmselt koroonaviiruse pandeemiast väljumise, õpetajate järelkasvu tagamise ning haridusasutuste juhtimiskvaliteedi parandamise, eestikeelse hariduse tegevuskava rakendamise ning kõrghariduse rahastamise tagamiseks.
