Home Eesti elu UURING I Geopoliitiline ebastabiilsus on Baltikumis pannud just eestlased kõige rohkem säästma
UURING I Geopoliitiline ebastabiilsus on Baltikumis pannud just eestlased kõige rohkem säästma

UURING I Geopoliitiline ebastabiilsus on Baltikumis pannud just eestlased kõige rohkem säästma

Ukrainas toimuva sõjategevuse mõjul on hakanud säästma või mustadeks päevadeks valmistuma 15 protsenti Eesti inimestest. Täpselt samal hulgal on inimesi, kellel enne sõda õnnestus sääste koguda, kuid kes kõrge elukalliduse tõttu seda enam teha ei saa. Üheksa protsenti nentis, et on pidanud juba praegu säästude kallale minema, selgus Citadele panga poolt Baltikumis läbi viidud uuringust.

Kui Eesti inimestest 15 protsenti märkis, et on hakanud mustadeks päevadeks raha kõrvale panema, siis Lätis oli selliseid inimesi 13 protsenti ja Leedus 12 protsenti. Samas on eestlased lisaks raha säästmisele kõige usinamad toiduvarude kogujad. Eesti inimestest vastas 12 protsenti, et on endale sügis-talviseks hooajaks toiduvaru tekitanud. Lätis oli see protsent kuus ning Leedus kaheksa.

„Balti naabritega võrreldes ilmnes, et Eesti inimesi on elukalliduse tõus tabanud kõige karmimalt ning seetõttu on raske raha ka kõrvale panna,“ selgitas Citadele panga Eesti filiaali juht Rainer Moppel. „Kui eestlastest märkis 15 protsenti, et neil õnnestus enne sõda sääste koguda, kuid praegu enam mitte, siis Lätis oli sarnaselt vastajaid üheksa protsenti ning Leedus 10 protsenti“. Lisaks märkis lausa 44 protsenti leedukatest, nad panid raha kõrvale enne sõja algust ja teevad seda ka praegu. Eestis oli selliseid inimesi 33 protsenti ning Lätis 32 protsenti.

Eesti inimeste kehvemat rahalist seisu näitab ka küsitluse tulemus, milles 21 protsenti Eesti inimestest märkis, et ei saa endale säästude kogumist lubada, sest elavad nagunii palgapäevast palgapäevani. Leedus oli nõnda vastajaid 16 protsenti ja Lätis 23 protsenti. Lisaks märkis üheksa protsenti eestlastest, et on kõrge elukalliduse tõttu juba praegu pidanud oma sääste kulutama. Lätlastest on seda pidanud tegema seitse ja leedukatest viis protsenti vastanutest.

Ukraina sõja tõttu tõusnud hindadega seoses uuris Citadele pank paari kuu eest ka inimeste plaane küttekulude osas. Siis selgus, et kõrged küttekulud on sundinud pooled Eesti inimesed kulusid vähendama ja küttelt rohkem säästma, kuid samas on 52 protsenti eestlastest nõus kütte ja elektri eest rohkem maksma, kui see aitab saada sõltumatuks Venemaa ressurssidest. Muuhulgas selgus sellest küsitlusest, et kolm protsenti vastanutest märkis, et on kõrgete küttehindade tõttu tõenäoliselt sunnitud kolima väiksemale pinnale või kellegi teise juurde. Neli protsenti palub rahalist abi lähedastelt ning 16 protsenti püüab leida endale lisatööd.