Avaleht Eesti elu Vabaõhumuuseumi loengusari avab nõukogude inimese argielu
Vabaõhumuuseumi loengusari avab nõukogude inimese argielu

Vabaõhumuuseumi loengusari avab nõukogude inimese argielu

12. detsembril kell 12 alustab Eesti Vabaõhumuuseumis viiest teemapäevast koosnev loengusari nõukogude aja argielust. Eestlaste töid, eluolu ja maailmavaadet avav loengusari teeb sissejuhatuse nelja korteriga kolhoosimaja avamisele vabaõhumuuseumis 2021. aasta maikuus.

Teemapäevadel uuritakse, kuidas toimisid kolhoosid ning elasid kolhoosnikud, piilutakse nõukogude naise kööki ja riidekappi, tuletatakse meelde koolielu ja populaarsemaid mänguasju ning räägitakse naise, mehe ja lapse argipäeva erinevatest tahkudest. Lisaks loengutele ilmestavad teemapäevi temaatilised ekskursioonid, õpitoad ja pop-up-näitused.

Sisukoordinaator Elvi Nassari sõnul on populaarteaduslik loengusari mõeldud nii nooremale kui veidi vanemale publikule. „Noortele pakub loengusari kindlasti uusi teadmisi vanemate ja vanavanemate noorusajast. Nii palju tolle aja elu-olust tundub täna võõras või lausa uskumatu. Kuna teemasid käsitletakse nii üldistades kui ka läbi isiklike kogemuste, on äratundmishetki ja mõtestamise võimalusi rohkelt ka veidi vanemale kuulajaskonnale,“ sõnas Nassar. “Kutsume üles ka kõiki loengupäevadel osalejaid oma mälestusi ja kogemusi jagama.“

Esimesel loengupäeval 12. detsembril räägivad põllumajandusest ja ühismajanditest agronoom Ellen Pärn ja etnoloog Indrek Jääts.

Ellen Pärn avab nõukogudeaja põllumajanduslike ühismajandite loomise protsessi ja nende eripära, tutvustades aega, mil põllukultuuride saagikusele ja loomade produktiivsusele kehtestati kindlad kasvueesmärgid ning mõned tööprotsessid mehhaniseeriti. Ta räägib sellestki, kuidas kujunesid Eesti põllumajandusnäitajad parimateks kogu Nõukogude Liidus.

Indrek Jääts keskendub oma loengus Järvamaa Oisu piirkonna kolhoosidele ja kolhoosnikele, vaadeldes ühtlasi kolhoosi kui majandusliku terviku toimimist. Arutlusele võetakse ka ühismajandite edukust või allakäiku mõjutanud tegurid. Kuidas pandi kolhoosnik ühise asja eest pingutama? Kuidas muutusid kolhoosiajal maainimeste elulaad ja Eesti maastikud?

Kolu kõrtsis toimuvatele ettekannetele järgneb ringkäik muuseumi setu talu eluruumides. Nõukogudeaegsest eluolu Vanatalos ja laiemalt Setomaal tutvustab muuseumi kuraator-teadur Elvi Nassar.

Järgmised loengupäevad ja teemad:

9. jaanuaril „Nõukogude eluolu“ (lektorid Anu Kannike ja Ester Bardone)
13. veebruaril „Nõukogude mees“ (lektorid Toomas Hiio ja Nõmme Vanameeste klubi esindajad)
13. märtsil „Nõukogude naine“ (lektorid Fideelia-Signe Roots ja Mark Soosaar)
10. aprillil „Nõukogude laps“ (lektorid Helena Grauberg ja Veronika Varik)

NB! Osalejate arv loengupäevadel on piiratud, mis tähendab, et Kolu kõrtsi suures talliruumis jääb piisavalt ruumi hajutuda ja distantsi hoida. Kõigil osalejatel palutakse kanda maski.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.