Vägivalla ohvrid saavad abi ka pühadeperioodil ja koroona kiuste
“Rasketes olukordades ei tohi jääda üksi – alati tuleb valida enda jaoks sobivaim võimalus, kuidas leida abi ja toetust,” rõhutab Tallinna ohvriabi töötaja Anne-Ly Gaaver. “Vajalik abi on olemas isegi siis, kui tekib tunne, et lähedaste poole pöörduda ei saa ning tuttavatele rääkida on häbi.”
Kõikidele ei seostu jõulud ja aastavahetus rõõmsa ja rahuliku ajaga, mil tööst hinge tõmmata ja kodustega kvaliteetaega veeta. Pigem vastupidi – leidub naisi, kes eesseisvat pühadeperioodi kardavad, sest ei kujuta ette, kuidas neist pikkadest kodus veedetavatest päevadest tervena välja tulla. Ja viimast nii füüsiliselt kui hingeliselt, vahendas Pealinn.
Keerulistes olukordades ei tohi üksi jääda
Perevägivald on ühiskonnas jätkuvalt suur probleem. Eelmisel aastal registreeriti 4119 perevägivallakuritegu ning ligi kolmandikul juhtudel oli pealtnägijaks või ohvriks laps. Enamus ohvreid olid vägivalda kannatanud juba pikka aega.
Tallinna naiste tugikeskuse juhataja Vaike Pähn tõi välja nukra tendentsi, et nii mõnedki vägivallaohvrid ei otsinud kevadise eriolukorra ajal vajalikku abi. “Üleüldine olukord tundus hullem kui peres toimuv,” tõdes Pähn. “Ja kui ühiskonnas valitseb lämmatav ja kõikehõlmav teadmatus, ei juleta suuri elumuutusi mõistetavalt ette võtta.”
Kurb statistika näitab, et kui keskmiselt saab politsei päevas 30 perevägivalla väljakutset, mitmekordistub see pühade ajal, mil tarvitatakse paraku ka rohkem alkoholi ning tekib suurem oht, et arusaamatusi hakatakse lahendama vägivallaga. “Kui jõulude ootuses esineb naiste vastu suunatud vägivallajuhtumeid vähem, tekivad mõnedes peredes kriisiolukorrad pärast vana-aasta ärasaatmist,” nentis Tallinna naiste tugikeskuse nõustaja Tiiu-Ann Kaldma.
Praeguste koroonapiirangute valguses võib vägivalla all kannatajatel tekkida valearusaam ja hirm, et ohvriabi teenused või tugikeskused suletakse, või abi osutamist piiratakse. “Kõik teenused toimivad ja oleme abivajajate jaoks olemas, sõltumata COVID-19 piirangutest,” julgustas Kaldma. “Tallinna naiste tugikeskus aitab leida vägivallast väljapääsu, toetades naist tema otsustes, samuti juhatame riigi või linna poolt pakutavate teenuste juurde. Kõike seda teeme koostöös Tallinna naiste kriisikodu ja sotsiaalkindlustusameti ohvriabiga,” lisas Vaike Pähn.
Ajutist majutust saab vägivalla ja ohu korral
Tallinnas on kaks naiste tugikeskuse teenuse pakkujat: Tallinna Naiste Tugikeskus ja Tallinna Naiste Kriisikodu, kummalgi omad varjupaigad. Tiiu-Ann Kaldma mainis, et Tallinna naiste tugikeskusse on mehe eest pagetud isegi kahekuuse beebiga.
“Need otsused ei tule kiiresti,” tõdes Vaike Pähn. “Kuid juba see on suur asi, kui naine tugikeskusse helistab – järelikult on ta jõudnud otsusele, et kodune olukord on halb. Seegi on abiks, kui asjast nõustajatega rääkida. Me arutleme, mida vägivalla all kannataja saaks muuta ja mis on tema edasised plaanid. Kui peres valitseb vägivald, on naine paraku sageli väga madala enesehinnanguga. Me toetame naist, et ta mõtleks läbi, kas niisugune elu talle sobib ja teeks oma otsused. Kui mees on saanud oma võimu juba näidata, jääbki ta seda tegema. Kuid see on minu tõdemus, naisel seda teadmist ei ole. Kui me koos arutame, jõuab ehk temagi ajapikku selleni.”
Tugikeskusesse on pöördutud ka siis, kui suhte lagunemise tõttu peab naine lahkuma mehe elamispinnalt ja jääb sotsiaalprobleemide tõttu koduta. Niisugused juhtumid aga naiste tugikeskuse majutusteenusele ei kvalifitseeru, rõhutavad töötajad.
Tublide tüdrukute taak
Tallinna naiste tugikeskuse nõustajad näevad oma töös palju erinevaid vägivallajuhtumeid, millede muster on sarnane. “Meie ühiskonnas on kasvatatud tublisid tüdrukuid, samal ajal kui poisid ei pea miskipärast tublid olema,” mõtiskles Tiiu-Ann Kaldma. “Usinaks ja töökaks koolitatud tüdruk langeb ent suureks saades väga kergesti manipuleerimise ning vaimse ja füüsilise vägivalla ohvriks. Ta püüab olla tubli ja teha kõik õigesti, kuid teine pool seda miskiks ei pea. Siit algab tendents, et peresuhetes ei tunneta üks pool teise seisundit.”
Õnneks on Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhi Eha Reitelmanni sõnul aasta-aastalt suurenenud ohvrite teadlikkus sellest, kust otsida ja saada abi. “Samuti on võrreldes kümmekonna aasta taguse ajaga oluliselt paranenud koostöö tugikeskuste, omavalitsuste, lastekaitse ja politsei vahel,” märkis Reitelmann. “Politsei teeb väga head tööd vägivallatsejate eemaldamisel,” lisas Pähn. “Ei ole enam need ajad, mil mees võis lihtsalt abikaasale nähvata, et kui kodus ei meeldi, eks mine naiste varjupaika!”
Saabuvate pikkade pühade eel paneb Tiiu-Ann Kaldma nii naistele kui nende kaasadele südamele: “Püüdke olla teineteise suhtes mõistvamad ja vältida olukordi, mis võiks tekitada vastastikust solvumist ja ülekeemist. Ja kui aastavahetuse puhul klaase kokku lööte, tarbige alkoholi mõistlikult.” Vaike Pähn lisas: “Kuna sedakorda on saabumas erilised pühad, mil ei saa külalisi kutsuda või vanavanemate juurde sõita, tasuks ehk minna kasvõi loodusse ja perega seal midagi toredat teha.”
Tallinna Naiste Tugikeskus pakub vägivallaohvritele emotsionaalset tuge, psühholoogilist ja juriidilist nõustamist ning vajadusel ajutist majutust. Pöörduda võib telefonil 5757 0911. Veebileht: www.naisteliin.ee, e-post: tallinnanaistetugi@gmail.com.
Allikas: Pealinn
