Avaleht Eesti elu Vaher: Lõppev aasta on suurendanud Eestis turvalisust
Vaher: Lõppev aasta on suurendanud Eestis turvalisust

Vaher: Lõppev aasta on suurendanud Eestis turvalisust

Ken-Marti Vaher
Siseminister Ken-Marti Vaher

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on turvalisust tagav poliitikakujundamine muutunud tõhusamaks ja tulemustele orienteeritumaks. „2013. aastal siseturvalisusse panustatud raha on suunatud Eesti inimeste turvatunde suurendamisse, seda eelkõige läbi ennetuse, inimelude säästmise ja siseturvalisuse töötajate motivatsiooni tõusu,“ ütles Vaher aastat kokku võttes.

2013. aastal tugevned märgatavalt siseministeeriumi valitsemisala juhtide meeskond. Neli siseturvalisuse asutust said uued juhid. Politsei ja Piirivalveameti peadirektoriks sai Elmar Vaher, Päästeametit asus juhtima Kuno Tammearu, Kaitsepolitseiameti uueks juhiks sai Arnold Sinisalu ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse juhiks Merle Küngas. Uued juhid on pööranud oma töös suurt rõhku asutuste tegevuse korrastamisele ja selgemaks muutmisele. Selle eesmärgiks on olnud suurem rõhuasetus konkreetsetele tegevusele turvalisuse tagamisel ja tegevuse mõjususe suurendamine.

2013. aastal tõusis suure enamiku politseinike ja päästjate palk. Jätkame palgatõusuga ka 2014. aastal. Sellega on Eesti üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus siseturvalisuse teenistujate palgad sellises mahus tõusevad juba teist aastat järjest.

Siseministeerium panustas lõppeval aastal varasemalt oluliselt suuremas mahus ennetusse. Kokku suunati ennetustegevusteks 1,5 miljonit eurot, sellest esmakordselt lastele ja noortele suunatud ennetustegevusse 350 000 eurot. Ministeeriumi tellimusel või toetusel viidi läbi mitmeid tegevusi, mis aitavad ära hoida noorte riskikäitumist ning suurendada nende sotsiaalset turvatunnet. Näiteks toetati laste koolikiusamise vastast kampaaniat ja lapsevanemate teavitamist ning kaasamist laste varajase sõltuvusainete tarvitamise ja riskikäitumise vältimiseks.

Liiklusjärelevalve ja politsei nähtavuse suurendamise eesmärgil viidi sisse muudatused väärteomenetluse seadustikku, millega muutuvad menetlused kiiremaks ja väheneb bürokraatia. Politseinikul on nüüdsest liiklusrikkumiste puhul kasutada tõendina ka videosalvestis. Kui varasemalt tuli rikkumist menetleval politseinikul kasutada paarimehe antud ütlusi ja vormistada selle kohta eraldi protokoll, siis nüüd võib selleks kuluva aja suunata vahetusse järelevalvesse tänavatel. Lisaks on käivitamisel elektrooniline välimenetlus, mis samuti kiirendab politseiliste menetluste läbiviimist ja vähendab asjatut paberimäärimist.

Migratsioonipoliitika valdkonnas loodi senisest paindlikumad tingimused Eestisse tööle asuvatele välismaalastest teadlastele ja tippspetsialistidele, kelle panus aitab kaasa meie majanduse või teaduse arengule. Vähenes oluliselt selliste inimeste tööle asumiseks kuluv aeg ja bürokraatia. Nüüd võib tippspetsialist Eestisse saabuda viisaga ning asuda samast kalendripäevast tööle, kui tööandja on välismaalase lühiajalise töötamise (kuni 6 kuud) Eestis registreerinud Politsei- ja Piirivalveametis. Kui tööandjal on antud isikut vaja pikemalt, siis on võimalik esitada elamisloa taotlus juba siin töötamise ajal. Sama puudutab teadlasi ja õppejõude. „Ideaalis tähendab see seda, et sobiva tippspetsialisti leidmisest kuni tööle vormistamiseni kulub umbes nädal – seda muidugi juhul, kui kõik vajalikud tingimused on täidetud,“ selgitas minister.

Olulise panuse inimeste turvalisusse andsid 2013. aastal nii abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad kui ka merepäästjad. Abipolitseinike töötundide arv suurenes käesoleva aasta 11 kuuga ca 15 tuhande tunni võrra võrreldes kogu 2012 aastaga. „Kui 2012. aastal olid abipolitseinikud tööl 62 000 tundi, siis 2013. aasta 11 kuuga 76 650 tundi. Seega võib juba nüüd, enne aasta lõppu, öelda, et abipolitseiniku roll on muutunud olulisemaks ja inimesed enda ja oma lähedaste turvalisuse eest hoolitsemisel aktiivsemaks,“ märkis Vaher.

Tunnistusega vabatahtlike päästjate arv suurenes käesoleva aasta 11 kuuga 7% võrreldes 2012. aastaga – 2012. aastal oli vastava tunnistusega vabatahtlikke päästjaid 1144, siis 2013. aasta novembri lõpuks juba 1226.

Vabatahtlikud merepäästjad on merel ja järvedel toimuvatesse päästetöödesse panustanud juba varem, kuid 2013. aastal said vabatahtlikud merepäästjad ka vormiliselt riigi merepäästevõimekuse osaks. Tänaseks on sõlmitud lepingud 25 vabatahtlikku merepäästjate ühinguga, 2013. aastal on tunnustatud vabatahtlike merepäästjate arvuks 48.

Kommentaarid