Avaleht Keskkond VAJALIK TÖÖ! Põhja- ja Baltimaade taimeterviselaborid vahetavad kogemusi
VAJALIK TÖÖ! Põhja- ja Baltimaade taimeterviselaborid vahetavad kogemusi

VAJALIK TÖÖ! Põhja- ja Baltimaade taimeterviselaborid vahetavad kogemusi

28.‒29. augustini saavad Sakus Põllumajandusuuringute Keskuses kokku Põhja- ja Baltimaade taimetervise laboritöötajad.

Iga-aastase kokkusaamise korraldaja rollis on Põllumajandusuuringute Keskus, kes taolise kokkukäimise 13 aastat tagasi algatas.

„Eesti on osaline ülemaailmses kaubavahetuses. Sellepärast peame arvestama, et ka Eestisse võivad jõuda meie piirkonna jaoks uued taimekahjustajad, baktered, putukad jt,“ selgitab keskuse taimetervise- ja mikrobioloogialabori juhataja Karme Petrutis. „Meil on naabritega samad küsimused: milliseid taimekahjustajaid peame tulevikus määrama ja milline on nende määramise metoodika. Vajalik on kogemusi vahetada. Sellepärast olimegi aastaid tagasi väga huvitatud meiega klimaatiliselt sarnaste riikide koostöövõrgustiku loomisest.“

Täna on Sakus ümber laua Läti, Leedu, Poola, Norra, Soome, Taani ja Eesti esindajad, läbivaks teemaks uued laborite akrediteerimise nõuded ja uus Euroopa Liidu kontrollimäärus, millest osa jõustub 2019. aaasta lõpus.

„Suhtleme kolleegidega aastaringselt, kuid väga vajalikud on ka silmast-silma arutelud, sellised, kus putukauurija saab kokku putukauurijaga, bakterite valdkonna spetsialist sama valdkonna spetsialistiga,“ räägib Jelena Bukštunovitš, taimetervise- ja mikrobioloogialabori peaspetsialist. „Meie labori viimaste aastate leidudest tooksin välja kartuli pruun-baktermädaniku, mis on ohtlik bakterhaigus – esmaleid Eestist 2018. aastal Egiptusest pärit tarbekartulist. Või ka teine kartulikahjustaja, valkjas kartuli-kiduuss, mis kahjustab kartulit, paprikat, tomatit – esmaleid eelmisel aastal Eestis põllult. Selle ohtliku tsüstnematoodi levikuala on Aasias, Loode-Aafrikas, Ameerikas, kuid nüüd ka Euroopa aladel.“

Hea taimetervise olukorra hoidmine on Eestis väga oluline nii põllu- kui ka metsamajanduse ning elukeskkonna vajadustest lähtuvalt. Vastutus taimede tervise kaitsmise eest on jagatud riigiasutuste, ettevõtjate ja üldsuse vahel. Järelevalvet taimekaitseseadusega kehtestatud nõuete täitmise üle teeb põllumajandusamet koostöös taimetervisealase riikliku referentlaboriga. Eestis on selleks laboriks määratud Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboratoorium.

Riiklike referentlaborite tegevuse eesmärk on tagada laborite uurimustulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. Euroopa Liidus tegutsevad liiduülesed referentlaborid, mis taimetervise vallas aitavad riiklikel referentlaboritel määrata putukaid ja lesti, ümarusse, baktereid, seeni ja munasseeni.