Avaleht Eesti elu Valgas vähendatakse uute teenustega omastehooldajate koormust
Valgas vähendatakse uute teenustega omastehooldajate koormust

Valgas vähendatakse uute teenustega omastehooldajate koormust

Sageli juhtub, et hooldamist vajava omakse lähedased peavad oma elu ja tegemised kõrvale jätma ning kogu energia abivajajale suunama. Nii jäädakse kõrvale tööturult, vähenevad perekonna sissetulekud ja hooldaja ühiskondlik aktiivsus, räägib Valga vallavalitsuse sotsiaaltöö teenistuse juhataja Jüri Kõre.

Sotsiaalteenuste esmane ja otsene eesmärk on abi haiguse, puude ja vanaduse korral. Valga vald on liitunud EL-i rahastava programmiga, millega pakutakse erinevaid hoolekandeteenuseid, et anda abivajaja lähedastele võimalus tööturule naasta. Ühele pereliikmele sotsiaalteenuse pakkumisega loodetakse vabastada teine pereliige hoolduskohustusest. Mille järel ta saab minna õppima, tööd otsima, tööle ehk muutub aktiivseks, paremini toimetulevaks, eluks avaramaid võimalusi omavaks isikuks. Teisalt on eesmärgiks, et puude või vähese toimetulekuvõimega isik saab tänu tugiteenustele osaleda tööturul.

Valga vald pakub antud programmi raames oma kogukonnaliikmetele nelja liiki sotsiaalteenuseid, mida kõiki rahastab EL ja on tasuta. Kolme teenuse puhul on vallale partneriks Päikeseringi Selts (päevahoid, isiklik abistaja ja koduhooldusteenus), ühte korraldab Valga Abikeskus.

Päevahoid erivajadusega tööealisele või eakale isikule on teenus, mis kõige otsesemalt lubab pereliiget kodus hooldava inimese nelja seina vahelt välja.

„Hooldust või järelevalvet vajav pereliige tuleb kokkulepitud ajaks päevakeskusse, mis avatakse aprillis endises Kurepesa lastekodu majas. Vajaduse korral pakume sõiduks transporti ja kui isik jääb kohapeale terveks päevaks, siis ka lõunaoodet. Viimase eest tuleb tasuda Valgas tavapärast hinda.  Esimestel kuudel ei saa me vastu võtta ratastoolis kliente. Kui saame täpsema ülevaate oma klientidest ja saavutame plaanipärase töörütmi, kavandame teenust ka raskema liikumispuudega isikutele,“ ütleb Kõre.

Hoidu tulev isik peab üldjoontes hakkama saama enesehooldusega (riietumine, söömine, tualeti kasutamine), kuid mõnes tegevuses abi vajamine päevakeskuse töötajalt ei takista teenusele tulekut. Päevakeskuse tegevused ei ole täna rangelt kokku lepitud, need sõltuvad inimestest, nende vajadustest, kokkulepetest, mida teha ühe, teise ja kolmanda „seltskonnaga“. Sest tõenäoliselt on teenusel olevate inimeste arv ja koosseis eri päevadel erinev. Tavapärased päevahoiu klientidele pakutavad tegevused on ühelt poolt erinevad ajaveetmise alla liigituvad asjad teleri vaatamisest raamatute (ühise) lugemiseni, käelisi oskusi arendavad ettevõtmised (kunstist käsitööni), mälu arendamisele suunatud tegevused jne.

„Paratamatult peame arvesse võtma, et mõnel kliendil on päeva keskel rohtude võtmise aeg, mille kättejõudmisest peab töötaja märku andma. Mõnel on vaja kindluse mõttes mõõta vererõhku jms. Mõni vajab kohta ja aega väikeseks uinakuks. Kõiki neid vajadusi-nõudmisi oleme teenuse kavandamisel arvestanud,“ sõnab Kõre.

Juba tuttav ja tavaline on koduhooldusteenus, mis on samuti projekti eelarvest rahastatav.

„Kuid lisaks senistele kord või kaks nädalas korraldavale kodukoristusele-toidutoomisele-ahjukütmisele jms koduabiks liigituvatele toimingutele tahame pakkuda keerukamat ja ajamahukamat teenust. Ühelt poolt võib selleks olla isikuabi hulka liigituvad tegevused (abi tualeti kasutamisel, pesemisel jms). Teisalt õendusabi vms piirimaile jäävad tegevused, mida haigekassa ei rahasta ja meditsiinisüsteem ei korralda. Need on asjad, millega saab ka pereliige hakkama, paraku koduseinte vahele aheldumise hinnaga. Kokkuvõtvalt oleme tänu lahedamale rahastusele võimelised pakkuma teenust, mis sisaldab igapäevast kodukülastust või isegi mitut koduvisiiti ühel päeval,“ lausub Kõre.

Pealiskaudsel hindamisel on keerukaim ja kõige kallim uutest teenustest isikliku abistaja teenus. See on liit-, liikumis- või nägemispuudega inimese iseseisvat toimetulekut tagav teenus ning tähendab kliendi ja abistaja üks-ühest suhet. Üks ja sama abistaja tegeleb oma hoolealusega unest uneni, hommikustest hügieenitoimingutest õhtusteni koos kõigi sinna vahele jäävate tegevustega (kool, töö, poodlemine, rehabilitatsiooni- või meditsiiniteenus jm igapäevaelu juurde kuuluvad asjad). Tegelikult ei nõuta abistajalt hooldajaoskusi tõendavat dokumenti. Esmalt on tähtis, et abistaja ja abistatav omavahel sobiksid. See lihtne asi saab tihti takistuseks ja lühikese katsaja järel lähevad kahe inimese teed lahku. Kui sobivus on järgi proovitud, siis on kindlasti teatud praktiliste oskuste õppimine vajalik. Isikute sobivuse eeldus on põhjuseks, miks hoolekandesüsteemil on raske nimetatud teenuseosutajat pakkuda.

„Parim variant on, kui teenusevajaja tuleb meie juurde enda valitud abistaja kandidaadiga. Aga midagi ei saa välistada, ka seda, et teenuse korraldaja, meie puhul siis Päikeseringi Selts on nii tubli, et leiab tööks sobiliku inimese,“ arvab Kõre.

Tugiisik on inimene meie hulgast – eluga hakkamasaav, elukogemusega ning tugiisiku-, kogemusnõustaja või tegevusjuhendaja koolituse läbinud isik, kes aitab väiksematesse või suurematesse raskustesse sattunud inimese elu järje peale. Teatud juhtudel võib selleks olla kirju minevikuga, näiteks isikliku sõltuvuse kogemusega tugiisik narkovõõrutusel kaaskodanikule. Tugiisik võib olla vajalik ka lapsele. Sellist teenust pakub Valga valla lasteaedades ja koolides sotsiaalkindlustusameti rahastusega perekodu Kurepesa. Tugiisik saab abi anda ka  perekonnale. Kui mõnda sotsiaalteenust oskavad inimesed küsida (eelkõige koduhooldusteenust ja hooldekodu kohta), siis tugiisiku soove esitatakse pigem harva. See on niisiis teenus, mille vajalikkuse otsustab ja suunab teenusele spetsialist.

Kuidas teenusele saada? Nagu iga sotsiaalteenuse osutamine, algab ka kirjeldatud nelja teenuse puhul kõik isiku (tema esindaja) avaldusest, vajaduse hindamisest, teenusele suunamisest. Nõustavad ja võtavad vastu avaldusi kõik vallavalitsuse sotsiaaltöö teenistuse töötajad nii maal kui ka linnas. Kuid võtmeisikud, kes aitavad vormistada teenusele suunamise, on puuetega inimeste juhtivspetsialist Marleen Ein ja puuetega inimeste spetsialist Kristi Tsarjov.