Välinäitus Kadriorus tutvustab kooliõpilaste mõtteid Eesti rollist maailmas

Vabariigi Presidendi Kantselei kõrval saab tutvuda välinäitusega kooliõpilaste mõtetest Eesti rolli kohta maailmas

Vabariigi Presidendi Kantselei kõrval A. Weizenbergi tänaval on võimalik tutvuda tänavu aasta algul riigipea kirja- ja mõttetalgutele laekunud koolinoorte mõtetega Eesti rollist maailmas.

Algatusega soovis president Alar Karis panna noori mõtlema teemal „Miks on Eestit maailmale vaja?“. Just nimelt „miks“ ja mitte „kas“ ning just nimelt maailmale, mitte ainult meile endile. Noored kirjutajad kirjeldasid Eestile vaatenurgast, mille kaudu nad ehk igapäevaselt oma kodumaale ei mõtle. Ometi võib niiöelda väljastpoolt sissepoole mõeldes leida põnevaid avastusi, huvitavaid äratundmisi ja ootamatuid lähenemisnurki. Eesti võib saada suuremaks.

Aasta alguses toimunud algatusele vastas 692 kooliõpilast vanuses 7-19 aastat. Eesti olulisust maailmas otsiti ja selgitati nii proosas kui luules, nii konkreetsetel faktidel põhinevalt kui filosoofilisemalt arutledes, nii illustratsioonidega kui ilma.

Oma kirjutistes toodi välja Eesti ainulaadset kultuuri ja väljapaistvaid kultuuritegelasi, kelle looming maailmas on puudutanud paljusid. Samuti kirjutati Eesti rikkalikust ning omapärasest traditsioonide pärandist alates laulu- ja tantsupeost, rahvariietest ja rahvalaulust kuni rahvakalendritähtpäevade ning toidulauani (must leib, kiluvõileib, kohuke, leivasupp, mannavaht, hernesupp, vastlakukkel jm).

Toodi välja Eesti edukaid ettevõtteid nagu Skype, Bolt, Wise, Pipedrive, Veriff, Starship, kelle leidlikkus ja hoog on maailmas paljude inimeste elu mõjutanud ning hõlbustanud. Laiemalt on teistele riikidele eeskujuks olnud meie e-riik ja tehnoloogilised saavutused alates e-valimistest ning e-residentsusest lõpetades hõlpsa ja kiire ettevõtte loomisega. Ka kiideti Eesti head haridustaset, mis loob maailmasse juurde haritud inimkonda.

Praegusest ajast tõukununa räägiti palju empaatiast ja teiste – eeskätt Ukraina – aitamisest ning Eestist Euroopa Liidus ja NATOs. Samuti toodi välja riigi ajalugu, mis aitab maailmas toimuvaid protsesse näha teisiti ning sellele tähelepanu juhtida. Ka mainiti mitmel pool looduslähedast eluviisi, kus inimestel on säilinud side oma maaga – kas maal elades või maakodu omades – ise toitu kasvatades, hoidiseid tehes, üha enam keskkonna peale mõeldes. Kirjutati, et meil on puhas loodus ja metsad-rabad.

• Töid laekus üle Eesti: Alajõelt, Allikult, Alust, Arest, Arukülast, Audrust, Avinurmelt, Elvast, Haagest, Haapsalust, Hutitalt, Hänikelt, Illukalt, Juusalt, Jõgisoolt, Jõhvist, Jälgimäelt, Järvakandist, Järva-Jaanist, Järvekülast, Järverelt, Karjamaalt, Keilast, Kiilist, Kirikukülast, Kirumpäält, Kohtla-Järvelt, Karulast, Korustest, Koselt, Kotinukalt, Kurelaanest, Kääpalt, Käätsolt, Laagrist, Lasvalt, Lilli-Annelt, Luigelt, Luunjast, Lähtsest, Lätkalust, Lääne-Nigulast, Lüllemäelt, Maardust, Metsalaanest, Murastest, Mõisakülast, Mäekülast, Mälgist, Männimäelt, Märjamaalt, Narvast, Nooskast, Nõmme külast, Nõost, Otepäält, Osulast, Padiselt, Paluperast, Parksepast, Peetrist, Peetrimõisast, Pirgust, Puigalt, Punakülast, Puusepalt, Põlvast, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Pööraverest, Püssält, Raplast, Rõugest, Sauelt, Saustist, Sillamäelt, Soest, Suluperest, Tabasalust, Tagakülast, Tallinnast, Tapalt, Tartust, Toilast, Torilt, Tõrvast, Tõstamaalt, Türilt, Vaelast, Vahilt, Vaivarast, Valgast, Valgutalt, Valtu-Nurmest, Vastse-Kuustelt, Verijärvelt, Viimsist, Viiratsist, Vokast, Võrust, Väike-Maarjast, Väimelast, Änarist, Ääsmäelt ja Ülenurmest. Samuti võõrsil õppivatelt noortelt näiteks Belgiast, Hispaaniast, Kanadast, Prantsusmaalt ning Soomest.

Vabariigi Presidendi Kantselei tänab kõiki noori kirjutajaid, nende õpetajaid ja perekondi oma aega ning vaeva pühendamast.