Avaleht Eesti elu Välisminister Liimets: inimõiguste kaitsmine aitab kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele
Välisminister Liimets: inimõiguste kaitsmine aitab kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele

Välisminister Liimets: inimõiguste kaitsmine aitab kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele

Täna, 4. mail esitles välisminister Eva-Maria Liimets veebi teel ÜRO Inimõiguste Nõukogus Eesti kolmandat inimõigusaruannet. Aruanne annab ülevaate arengutest inimõiguste vallas alates meie eelmisest ülevaatusest 2016. aastal ning selle käigus vastatakse riikide tehtud soovitustele.

Minister Liimets kinnitas, et Eesti on pühendunud inimõiguste ja põhivabaduste järgimisele ja edendamisele koostöös teiste ÜRO liikmesriikidega. „Rahvusvahelise õiguse austamine ning inimõiguste kaitsmine ja edendamine aitab kaasa ülemaailmse rahu ja julgeoleku tagamisele. Nende põhimõtete järgi tegutseme järjepidevalt nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil,“ ütles välisminister. „Mainitud põhimõtted on kinnitatud Eesti välispoliitika strateegias 2030 ning meie esimeses inimõigusdiplomaatia tegevuskavas.“ 2020. aastal nimetas välisminister ametisse esimese inimõiguste ja rände erivolitustega diplomaatilise esindaja.

Välisminister andis arutelul ülevaate viimastest inimõigustega seotud arengutest Eestis ning tõi välja samme tulevikuks. „Mul on hea meel teatada, et Eesti on eelmisel ülevaatusel tehtud ettepanekutega aktiivselt tegelenud ning enamikke neist soovitustest on juba järgitud,“ märkis minister. Ta lisas, et erilise tähelepanu all on naiste ja laste õiguste edendamine. „Sel aastal on üheks oluliseks teemaks meediavabadus – teeme ettevalmistusi meediavabaduse koalitsiooni konverentsi korraldamiseks selle aasta detsembris.“

Eesti pühendub rahvusvahelise õiguse kaitsmisele ning inimõiguste edendamisele ka rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Välisministri sõnul on liikmesus ÜRO Julgeolekunõukogus andnud Eestile võimaluse inimõigusteemasid tõstatada, kuna rasked inimõigusrikkumised viitavad sageli võimalusele, et puhkemas on relvakonflikt. „Seejuures toetame igakülgselt naiste osalemist kõigis konfliktide lahendamise etappides. Samuti rõhutame, et seksuaalkuritegude sooritajad konfliktides tuleb tuvastada ja vastutusele võtta,“ lisas Liimets. Eesti oli ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige aastail 2013–2015 ning kandideerib uuesti nõukogu liikmeks aastatel 2026–2028.

Eesti inimõiguste olukorra kolmanda ülevaatuse aruanne riikide antud soovitustega võetakse ÜROs vastu 7. mail, tervikaruanne kiidetakse heaks ÜRO Inimõiguste Nõukogu 48. istungjärgul septembris.

Eesti on osalenud üldise korrapärase läbivaatamise raames inimõigusolukorra ülevaatusel nüüdseks kolmel korral – 2011., 2016. ja 2021. aastal. Iga viie aasta järel vaadatakse üle inimõiguste olukord kõigis 193-s ÜRO liikmesriigis. 3.–14. mail 2021 toimuval UPR 38. istungil vaadatakse üle inimõiguste olukord Belgias, Belaus, Eestis, Lätis, Mosambiigis, Namiibias, Nigeris, Paraguays, Saalomoni saartel, Seišellidel, Sierra Leones, Singapuris, Somaalias ja Taanis.

Eesti delegatsiooni kuuluvad haridus- ja teadusministeeriumi, justiitsministeeriumi, kaitseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja välisministeeriumi esindajad.

Lisainfot leiab siit!