Home Eesti elu Valitsus kiitis heaks kiirus- ja foorikaamerate paigaldamise
Valitsus kiitis heaks kiirus- ja foorikaamerate paigaldamise

Valitsus kiitis heaks kiirus- ja foorikaamerate paigaldamise

Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikogule otsustamiseks siseminister Kristian Jaani esitatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega antakse kohalikele omavalitsustele võimalus automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide paigaldamiseks ja seeläbi anda veelgi suurem panus liiklusohutuse tagamisse.

„Kohalikud omavalitsused on oma piirkonna murede ja rõõmudega kõige paremini kursis. Seetõttu on oluline, et neil oleks ka piisavad hoovad oma haldusterritooriumil ohutuse tagamiseks. Eelnõu järgi saavad omavalitsused õiguse osaleda automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide, näiteks kiirus- või foorikaamerate paigaldamises,“ ütles siseminister Kristian Jaani.

Minister lisas, et lõplik otsus, kuhu paigutada automaatne liiklusjärelevalvesüsteem tehakse koostöös ekspertidega politseist ja transpordiametist. Oluline on saavutatav mõju ohutusele. Eesmärk on, et automaatne liiklusjärelevalve ennetab rikkumisi ja seeläbi tagab ohutust, samas paraku on ka neid, kes rikuvad. Sel juhul laekub pool trahvirahast omavalitsuse eelarvesse. „Trahvirahaga saaksid omavalitsused katta seadmete soetus- ja halduskulud ning suunata seda ka liikluskeskkonna ohutuse tagamisse,“ märkis Jaani.

„Automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide paigaldamine ja kasutamine toimub kolmepoolse koostööna. Omavalitsus soetab ja haldab järelevalvesüsteemi, transpordiamet haldab automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu ja edastab andmed politseile ning PPA viib läbi menetluse,“ selgitas Jaani.

Eelnõuga muudetakse ka trahvimäärasid ja seatakse lubatud sõidukiiruse ületamisel määratava hoiatustrahvi või mõjutustrahvi arvutamise aluseks senise 3 euro asemel 5 eurot.

„Tänased hoiatustrahvimäärad on kehtinud muutmata kujul 2009. aastast. Selle ajaga on keskmine kuupalk, palga alammäär ja elatustase oluliselt tõusnud. Kui 2009. aastal oli keskmine brutopalk alla 800 euro, siis täna on see juba üle 1500 euro. On selge, et kui trahvi eesmärk on mõjutada inimese käitumist, siis praegused trahvimäärad ei täida enam oma eesmärki. Mõneti näitab seda ka korduvrikkumiste arv ja asjaolu, et rikkumiste üldarv aja jooksul ei vähe,“ nentis Jaani.

„Küll aga soovin rõhutada, et trahv ei ole ainus mõjutusvahend liikluses, vaid terviku üks osa. Ideaalne lahendus liiklusturvalisuse tagamisel on see, kui kogu liikluskeskkond on arendatud nii, et see on ohutu ega soodusta rikkumisi. Olulisel kohal on ka täiesti uued nutikad lahendused. Näiteks katsetasime eesmärgiga vähendada kihutamist 2019. aastal uut lahendust, kus lubatud sõidukiiruse ületajad said rahatrahvi asemel valida rahunemispeatuse. Nimetatud lahenduse kohta algatatud seadusemuudatus jõustus käesoleva aasta suvel ja see on lisandunud täiendava mõjutusmeetmena,“ ütles Kristian Jaani.

Seaduse jõustumine on hetkel kavandatud 2022. aasta esimesse kvartalisse. Kiirus- ja foorikaamerad fikseerisid aprillis 30 458 rikkumist.