Home Poliitika Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025
Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025

Valitsus kiitis heaks riigi eelarvestrateegia aastateks 2022-2025

Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel istungi otsusena heaks riigi eelarvestrateegia 2022-2025 ja esialgse riigieelarve aastaks 2022.

„Valitsus on pidanud oluliseks koroonakriisi mõjusid majandusele ja inimestele leevendada. Ka praegune valitsus on seda teinud hiljuti vastu võetud lisaeelarve kaudu. Samas on need arusaadavalt olnud ajutised meetmed ja pikaajaliselt laenude abil üle jõu elamine ei ole riigi jaoks jätkusuutlik. Samal ajal aitab majanduse tulevane taastamine tõsta riigieelarve tulusid. Selle tulemusena saab ja peab eelarvepuudujääk vähenema. Korrastatud riigirahandus suurendab meie vastupanuvõimet ka võimalike kriiside vastu tulevikus,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

„Kriisis oli erasektor sunnitud kulusid kokku tõmbama. Avalik sektor peab olema solidaarne. Oleme otsinud võimalusi kokkuhoiuks riigivalitsemises, kaardistades kohti, kus erinevad ministeeriumid tegelevad samade teemadega. Samas oleme pingutanud, leidmaks prioriteetsetes valdkondades raha siseturvalisuse eest hoolitsejate ja õpetajate palgatõusuks. Vaadates positiivset külge, annab kriis võimaluse teha reforme, milleks muidu tõuget pole. Seega näeme ühelt poolt kokkuhoidu, aga samas ka enneolematuid investeeringuid, mis panevad aluse Eesti tulevikule,“ lisas ta.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas, et järgmise nelja aasta jooksul saab riigi rahandus paremasse toonusesse. “Üle jõu elamisest järk-järgult väljatulemine pole mitte ainult vastutustundlik käitumine – paremas korras riigirahandus vähendab tulevikus survet maksutõusudeks ja annab võimalusi avalike teenuste arendamiseks,“ ütles Pentus-Rosimannus.

„See eelarvestrateegia on tulevikuks ettevalmistamise strateegia: igapäevased kulutused võetakse kontrolli alla, samas tuleviku jaoks oluline teadus- ja arendustegevuse rahastamine on vähemalt 1% SKP-st, riik konsolideerib mitmes kohas dubleeriva või harali tegevuse, tulevikumajanduse jaoks oluline rohepööre saab konkreetse rahastuse 1,8 miljardi euro eest, Eesti ja Soome majandusruumide tunneliga ühendamise planeerimine võtab konkreetsema vormi, riik läheb edasi erastamisega, et keskenduda rohkem põhifunktsioonidele. Reformid ja kulude kokkuhoid võimaldavad tuua nii pensionitõusu ja pensioni tulumaksuvabastuse kui tõsta vähemalt 3& õpetajate, siseturvalisuse töötajate ja kultuuritöötajate palgafondi,“ sõnas ta.

Kulude katmiseks on planeeritud muu hulgas jooksvate kulude kokkuhoid kõikides valitsemisalades. Alates 2022. aastast ulatub see 61 miljoni euroni aastas. Kokkuhoiukohad leidsid 2019. aasta tegelike tööjõu- ja majandamiskulude alusel kõik ministrid enda valitsemisalades.

Kokkuhoiumeetmed tervikuna vähendavad puudujääki kõigil eelarvestrateegia-aastatel. 2022. aasta struktuurne puudujääk paraneb 2 protsendipunkti võrra 3,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning ka edasistel aastatel väheneb struktuurne defitsiit vähemalt eelarvereeglite nõutava 0,5% võrra SKP-st aastas. Rahandusministeeriumi majandusprognoosiga võrreldes väheneb struktuurne puudujääk oodatust kiiremini.

2022. aasta riigieelarve kulutuste maht on üle 13,8 miljardi euro, mida on 5% rohkem kui eelmises eelarves.

„Keskerakonna prioriteet on kahtlemata erakorraline pensionitõus, mis 2023. aastal jõustub, kuid olulisi asju saab tehtud ka varem.  Toetame riigilt palka saavate kultuuritöötajate ja kõrgema kategooria treenerite palgafondi 2 miljoni lisaeuroga, mis annab oma panuse selleks, et Eesti kultuuri edasikandmisel oleks head ja kestvat järelkasvu,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Meie kõigi heaolu toetavad siseturvalisuse töötajad saavad samuti palgalisa kokku 7 miljoni euro ulatuses. Oluline on ka see, et inimesed saaksid liikuda, milleks läheb bussi-, rongi-, laeva-ja lennuliikluse toetuseks kokku 413 miljonit eurot nelja aasta jooksul. Toetame paremat elukeskkonda elamute rekonstrueerimise ja vanade majade lammutamise kaudu.“

Kohalike omavalitsuste tänavusi tulusid on suurendanud nii lisaeelarve 16 miljonit eurot toetusfondi kui ka 30 miljonit eurot investeeringuteks. Tulude tõusu on oodata taas 2023. aastal, lisas Aab.

Tähtsamad valdkondlikud otsused

Kaitsekulud on järgmisel neljal aastal jätkuvalt üle 2% SKP-st. Kõikidel eelarvestrateegia-aastatel läheb riigi kaitsmisele rohkem raha kui 2021. aastal. Hariduses, siseturvalisuses, kultuuris, sotsiaalhoolekandes ja tervishoius kasvab töötajate palgafond 2022. aastal vähemalt 3%. Näiteks õpetajate miinimumpalk tõuseb 1354 euroni. Prognoositav keskmine palk on tuleval aastal 1586 eurot. Õpetajate palkadeks kokku on 2022. aastal kavandatud ligikaudu 400 miljonit eurot.

Teadus-arendustegevuse rahastus ehk investeeringud teadusarenduse tegevuse ja innovatsiooni suurendamiseks on vähemalt 1% SKP-st.

Prioriteetne on ka eakamate toimetulek. Seetõttu jätkub pensionite erakorraline tõstmine ka 2023. aastal, mil nii pensionite baasosa kui ka rahvapensioni tõstetakse kokku 20 euro võrra. Keskmine pension muutub 2023. aastast tulumaksuvabaks. Ühes erakorralise tõusuga on keskmine pension prognoosi järgi 2023. aasta 1. aprillist 622 eurot. Sama suur saab olema ka pensionäri maksuvaba tulu, olenemata tema muudest sissetulekutest.

Raiesurve vähendamiseks riigimetsas väheneb riigieelarve strateegias alates 2022. aastast riigi ootus Riigimetsa Majandamise Keskuse dividendidele.

Aastatel 2022-2024 tõuseb Eesti investeeringute tase Euroopa Liidu vahendite toel rekordkõrgeks: igal aastal investeerib valitsussektor kokku üle 2 miljardi euro. Muu hulgas jätkuvad ettevalmistused Tallinna Haigla rajamiseks.

Rohepöördesse on kavas aastatel 2022-2025 suunata 1,8 miljardit eurot. Muu hulgas saavad tuge ettevõtted näiteks ressursitõhususe tõstmiseks ja uuenduslike tehnoloogiate arendamiseks, ent rahastatakse ka keskkonnasäästlikku transporti ning tõstetakse elamute ja küttesüsteemide energiatõhusust. Digipöördele läheb pea 343 miljonit eurot nii ettevõtete digipöördeks, digiriigi arenduseks kui ka kiirema interneti ja viimase miili lahenduseks, samuti 5G arendamiseks.

Ühistranspordi toetuseks eraldab valitsus järgmisel neljal aastal kokku 413 miljonit eurot, et arendada bussiliinivõrku, tagada pidev saarte ja mandri lennu- ja laevaühendus ning toetada rongiliiklust. Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks jätkub raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga Tartusse.

Valitsus eraldab aastatel 2022-2025 ligi 45 miljonit eurot turismi elavdamiseks, et Eesti oleks atraktiivne koht väliskülalistele. Välisinvesteeringute mahu kasvatamiseks eraldab riik aastatel 2022-2025 ligi 8 miljonit eurot. Samuti toetatakse välisspetsialistide kaasamise programmi (Work In Estonia) ligi 6,5 miljoni euroga. E-residentsuse programmile eraldab valitsus aastatel 2022-2025 kokku 27,8 miljonit eurot.

Valitsus suunab 22 miljonit eurot uue keskkonna- ja loodusmaja ehitamiseks. Uus hoone on puidust ja panustab nii kliimaeesmärkidesse kui ka kohaliku toorme väärindamisesse. Majja kolivad kolivad Eesti Loodusmuuseum ja keskkonnaministeeriumi Tallinnas asuvad üksused ja allasutused.

Jätkuvad investeeringud ka märgilistesse kultuuriobjektidesse. Rahvusraamatukogu hoone kapitaalremondiks eraldati 53 miljonit eurot. Hoones asub tegutsema ka rahvusarhiiv. Lõpule viiakse Kääriku spordikeskuse ehitus, millele riik eraldab lisaks 1,6 miljonit eurot.

Otsustes lähtus valitsus oma prioriteetidest: kiire COVID-19 pandeemiast väljumine, rohepööre ja digihüpe, inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamine, rahanduslik jätkusuutlikkus, haridus ja innovatsioon, välispoliitiline aktiivsus, riigikaitse, piirkondlike erinevuste vähendamine.

Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumite plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks.