Valitsus kinnitas Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse andmise
Vabariigi valitsuse korraldusega saavad kodumaalt sõja eest Eestisse pagenud Ukraina kodanikud ja nende pereliikmed alates kolmapäevast taotleda ajutist kaitset. Valitsuse korraldus lähtub Euroopa Liidu eelmise nädala otsusest käivitada esmakordselt ajutise kaitse direktiiv.
Ajutise kaitse eesmärk on lihtsustada Ukraina sõjapõgenike elamist ja töötamist Euroopa Liidu liikmesriikides.
Siseminister Kristian Jaani ütles, et tänu võimalusele taotleda ajutist kaitset saavad Kremli terrori eest põgenevad ukrainlased elamisloa lihtsustatud korras. Enamikul juhtudel tehakse otsus ühe päevaga. „Viimastel päevadel on Ukrainast Eestisse saabunud mitu tuhat inimest, kes plaanivad esialgu Eestisse jääda. Et neid võimalikult lihtsalt õigete teenuste ja võimalusteni suunata, on vaja elamislubade asjus menetlustoimingud miinimumi viia. Need niigi viimasel ajal palju kirjeldamatuid kannatusi üle elanud inimesed saavad Eestisse saabumisel seeläbi praktiliselt kohe sotsiaalkaitse kaudu kindlustunde. Eesti saab aga neid inimesi selle otsusega aidata riiklikku varjupaigasüsteemi üle koormamata,“ rääkis Jaani.
Ajutist kaitset saavad taotleda Eestisse saabunud ukrainlased, kes enne 24. veebruari elasid Ukrainas.
„Tegemist on lihtsustatud ja kiire erandliku menetlusega, mille puhul kontrollitakse, kas inimene kuulub sihtrühma. Kui kõik on korras, tehakse kohe positiivne otsus ja inimesele öeldakse elamisloakaardi kättesaamise aeg. Elamisloakaardi väljastamiseni võib kuluda kuni 30 päeva,“ selgitas siseminister.
Ajutine kaitse on aastane elamisluba, mis annab inimesele õigused majutusele ja toitlustusele, tervishoiuteenustele, töötamisele, toetustele ja hüvitistele, sotsiaalteenustele, haridusele, keeleõppele ning kohanemisprogrammile.
Valitsuse korraldus jõustub 9. märtsil.
