Kultuurikandja 2020 virtuaalsel üritusel selgusid silmapaistvamad Tartu kultuurielu esindajad.
Aasta kultuurisündmuseks tunnistati Autovabaduse puiestee ainulaadse, erinevaid valdkondi ja põlvkondi ühendanud ning linnaruumi elavdanud kultuurisündmuse eest.
Aasta kultuuriorganisatsiooni laureaadi tiitli pälvis Eesti Rahva Muuseum järjepideva töö eest Tartu kultuurimaastikul ning fantaasiarohke ja seiklusrikka muinasjutunäituse „Elas kord …“ loomise eest.
Aasta looja kategoorias valiti laureaadiks helilooja Mihkel Zilmer Taani-Eesti-Belgia filmile „Erna on sõjas“ muusika kirjutamise eest.
Aasta rahvakultuurikandja kategoorias pälvis aunimetuse Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kunstiline juht Aveli Asber pühendunud töö eest eesti rahvatantsu hoidja ja arendajana.
Aasta nooreks kultuurikandjaks valiti noor helilooja ja oboist Gregor Kulla sütitava tegevuse eest heliloojana ja muusikaarvustuste kirjutajana.
Aasta kultuurikorraldaja laureaadiks sai Krisztina Tóth, kes pälvis tunnustuse möödunud aastal tartlastele Ungari lähiajalugu tutvustanud humoorikate ja silmaringi avardanud filmiõhtute kureerimise eest Tartu Elektriteatris.
Aasta uustulnuka kategoorias pälvis laureaadi tiitli tARTu pood, mis pakub kohalikele kunstnikele, kirjanikele ja muusikutele võimalust oma loomingut müüa ning mitmekesist ja värsket kultuuriprogrammi.
Aasta kultuurikajastaja kategoorias valiti laureaadiks noor teatrikriitik Karin Allik, kes pälvis tunnustuse möödunud aastal ilmunud silmapaistvate ja mitmekülgsete teatriarvustuste eest. Allikule oli aunimetuse pälvimine suureks üllatuseks, sest kultuurikajastaja kategoorias nominente välja ei kuulutatud. Alliku sõnul on Kultuurikandja tiitli võitmine innustav: “Võtan seda kui tagasisidet, mis annab mulle jõudu ja entusiasmi, et tegeleda edasi sellega, mida armastan ja mille vastu ma tunnen kirge.”
Kultuurikandja 2020 sündmuse idee ja produktsioon pärineb Marie Kliimanilt ja Kadri Linnult (Linnafestival UIT). Lisaks kuulusid meeskonda: animatsiooni autor Roland Seer (Tartu Multifilm), muusika looja Karl Petti, operaatorid Johan Kudu, Lauri Kool ja Ahto Palmre. Montaaži eest vastutas Johan Kudu ja tehniliste lahenduste eest Ahto Palmre. Kultuurikandjate kunstiteoste autor on Maari Soekov.
