1. Avaleht
  2. Politsei
  3. Viljandi politseijaoskonna juht Margus Sass: palun ärge tehke pühade ajal kelmidele jõulukingitusi
Viljandi politseijaoskonna juht Margus Sass: palun ärge tehke pühade ajal kelmidele jõulukingitusi

Viljandi politseijaoskonna juht Margus Sass: palun ärge tehke pühade ajal kelmidele jõulukingitusi

Möödunud ööpäeval said mitmed Viljandimaa ja Kagu-Eesti elanikud end politseinikena esitlenud kelmidelt kõne, mille kaudu püüti inimestelt kätte saada nende isikuandmeid, PIN-koode ning seeläbi ka nende raha. Paraku kaotasid kaks kelmide õnge läinud inimest sedasi oma kontolt ka märkimisväärse summa.

Viljandi politseijaoskonna juht Margus Sassi sõnul on politseile praegu Lõuna-Eestist teada viimasest ööpäevast kolm sarnast juhtumit. „Võrumaal elav mees sai eile venekeelt kõnelevalt ning end politseinikuna esitlenud kelmilt kõne, milles räägiti kahtlastest tehingutest tema arvelduskontol. Inimesele saadeti ka väidetavast politsei töötõendist foto ning tal paluti kahtlaste tehingute lõpetamiseks edastada oma isikukood ja sisestada Smart ID-koodid. Võrumaa mees seda ka tegi ning avastas siis äkki, et tema kontolt on kadunud 555 eurot. Mees suundus panka ja lasi oma konto sulgeda, vahetas oma koodid ning pöördus siis politsei poole,“ selgitas Sass.

Margus Sass. Foto: Politsei- ja Piirivalveamet

Tema sõnul võtsid sarnase käekirjaga kelmid eile sihikule ka kaks Viljandimaal elavat inimest. „Esimesel juhul sattus politseinikuna esinenud kelm kogemata ja endalegi üllatuseks staažika päris politseiniku telefoni toru otsa ning pikka juttu selles kõnes ei olnud. Kelm kohkus, et sattus kõnega politseiniku otsa ning ta lõpetas kohe kõne. Teisel juhul aga õnnestus kelmidel päris korralik summa heaukse Viljandimaa inimese käest välja petta,“ nentis jaoskonna juht.

Esimesel juhul sattus politseinikuna esinenud kelm kogemata ja endalegi üllatuseks staažika päris politseiniku telefoni toru otsa ning pikka juttu selles kõnes ei olnud.

„Teisel juhul helistas venekeelt kõnelev kelm Viljandimaal elavale naisele, tutvustas end politseinikuna ning uuris, miks naine ei ole tulnud politseijaoskonda. Naisele räägiti, et tema pangakontol toimuvad kahtlased tehingud ning nende vältimiseks tuleks tal oma kontolt raha teisele turvalisele arveldusarvele kanda. Kelmid mängisid oskuslikult naise alateadvusega ning pika selgitustöö tulemusel kandiski naine 5000 eurot oma kontolt võõrale pangakontole, mille kelmid talle ette söötsid. Mõistes, et asjad ei ole õiged ja et tegu on ilmselt kelmusega, pöördus naine esmalt panka, kuid kiirmaksena tehtud ülekannet ei õnnestunud kahjuks enam tagasi pöörata. Ta vahetas oma paroolid ning tuli suures mures politseisse,“ peegeldas Sass.

Politseijaoskonna juhi sõnul teeb kurvaks teadmine, et ühe ööpäeva jooksul kaotasid nii paljud inimesed sedavõrd suuri summasid. „Ma palun kõigil olla pangatehinguid tehes äärmiselt tähelepanelik ning suhtuda väga kriitiliselt väidetavatelt politseinikelt või pangatöötajatelt saabuvatesse kõnedesse. Politseinikud ega pangatöötajaid ei räägi kunagi ainiti vene keeles, kui klient just seda ise ei palu. Ka ei küsi ametnikud kunagi telefonitsi inimeste isiklikke andmeid ega palu kuskile oma ID-kaardi või Smart ID-koode sisestada,“ rääkis jaoskonna juht.

Palun kõigil olla pangatehinguid tehes äärmiselt tähelepanelik ning suhtuda väga kriitiliselt väidetavatelt politseinikelt või pangatöötajatelt saabuvatesse kõnedesse.

Foto: Freepik

Tema sõnul ei tasuks ka pealetükkivate ja manipuleerivate kõnede osas olla liialt viisakas. „Kui keegi helistab ja esitleb end politseinikuna või mistahes muu ettevõtte töötajana ja see tundub teile kahtlane, siis lõpetage resoluutselt kõne ära ning ärge isegi hakake kuulama, mida võõras keeles kõnelev inimene teile vahendada tahab. Kui lähete kelmi õnge ning kannate kuskile raha või annate kelmidele võimaluse teie rahale ligi pääseda, siis peate suure tõenäosusega arvestama, et seda raha te enam kunagi tagasi ei saa. Oma rahaasjadesse on iga ühe enda vastutus väga resoluutselt ja kaitsvalt suhtuda. Palun ärge tehke pühade ajal kelmidele selliseid jõulukingitusi,“ rõhutas Sass.

Pettuste eest oled kaitstud, kui:

  • sa ei jaga oma isiklikke andmeid, nagu näiteks Smart-ID, ID-kaardi või Mobiil-ID PIN1 ja PIN2 koode teisega, ega sisesta neid koode oma seadmes teiste inimeste palvel;
  • oled tähelepanelik linkide osas, mida saad tundmatutelt saajatelt ja mis saadetakse e-kirjas, vestlusaknas aga ka tekstsõnumiga.
  • sa ei nõustu telefoni teel ühegi rahalise tehingu või pangaülekandega
  • oled väga ettevaatlik ja kahtlustav alati, kui keegi soovib sinuga telefoni teel sõlmida mõnda tehingut, lepingut või pangaülekannet.
Head Uudised GoodNews