1. Avaleht
  2. Haridus
  3. Visioonikonverentsil esitletud ideede najal sünnivad uued poliitikasoovitused
Visioonikonverentsil esitletud ideede najal sünnivad uued poliitikasoovitused

Visioonikonverentsil esitletud ideede najal sünnivad uued poliitikasoovitused

Eilsel visioonikonverentsil „Tark ja tegus Eesti 2035“ esitatud ideed saavad aluseks nelja tulevikustrateegia koostamisele.

„Julge mõtlemine väljapoole on ärgas ja põnev. Haridus- ja teadusvaldkonnas tulevikku vaadata on tohutu väljakutse,“ sõnas Tallinnas Kultuurikatlas toimunud konverentsi avanud haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „On selge, et haridusvaldkonnas on aasta 2035 tegelikult väga lähedal. Haridusvaldkonna otsused on veelgi pikema eesmärgiga,“ lisas ta.

Minister tunnustas kõiki protsessis osalejaid oluliste ideede kirja panemise eest ja kutsus konverentsil osalejaid üles neist visioonidest parimat leidma.

„Täna on vahekokkuvõtete aeg. Meid ootab ees ülesanne jõuda ühise sõnastuseni,“ sõnas Reps. Ta meenutas, et riigikantselei juhib ka üldise strateegia „Eesti 2035“ koostamist, mistap tuleb järgmise paari aasta jooksul kokku leppida riiklikes põhialustes.

Elukestev õppimine

Väärtuste ja vastutuse töörühma juht professor Margit Sutrop meenutas, et Eesti ühiskond on teinud läbi suured muutused, ent kõigi meie vabaduste keskel peab oluline roll olema vastutusel. „Kuidas edasi? Väärtusruumi saab hoida ja arendada haridusega – õppimine peab muutuma elukestvaks,“ sõnas ta.

„Kuidas leida võluvitsa, mis muudab eesti kultuuri ja eestiliku olemise tähtsaks, et ta seisaks selle eest oma igapäevaelus ja maailma minnes?“ küsis heaolu ja sidususe töörühma juht professor Marju Lauristin.

„Praegu räägime töö ja hariduse vahekorrast peamiselt võtmes, mida peaks õppima, mitte milliseks peaks kujunema inimene. Haridus ja teadus peaks palju enam lõimuma algusest peale,“ leidis Lauristin.

Konkurentsivõime töörühma juht Raul Eamets rõhutas, et Eesti vajab targemaid töökohti, mis loovad suuremat lisandväärtust. See tähendab ka vajadust üldise haridustaseme tõstmise järele. „Igaühel meist on vaja mitut spetsialiseerumist selleks, et tööturul edukas olla,“ sõnas ta. Konkurentsivõime töörühm käis välja idee rakendada niinimetatud nanokraade – lühema õppimisajaga spetsialiseerumisvõimalusi.

Erinevate valdkondade paneeldiskussioonides tuli ikka ja jälle olulise mõttena välja nii õpetaja määrav roll, igakülgse kodu, kooli ja erinevate haridussüsteemi osade koostöö vajadus kui ka õmblusteta hariduse olulisus. Väga tähtis sidususelooja ülesanne on kanda noorsootööl.

„Lahenduste leidmine on võimalik ainult globaalses koostöös, mitte konkurentsis,“ rõhutas Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse esimees Aivar Haller. „Laste ja noorte anne on aga rahvuslik vara, mille võimeks kujundamisse peab panustama kogu haridussüsteem,“ selgitas ta.

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo tõi kõrghariduse ja teaduse paneelis välja, et õppimine toimub üha enam mujal kui koolis, kus meie väärtusorientatsiooni mõjutab järjest rohkem kunstmõistus. „Mida liikuvamad on inimesed, seda elitaarsemaks muutub haridus. Me peame oskama nende väljakutsetega toime tulla,“ sõnas ta.

Nelja töörühma ülesanne

Ministeeriumi esindajad tunnustasid visioone õppimise elukestvuse rõhutamise eest: enam pole võimalik lahendada kõiki probleeme haridusvõimaluste pakkumisega jäigas formaalharidussüsteemis. Oluline roll on elukestval õppel, erinevate haridustaseme koostööl ja sidususel reaalse eluga. Sealjuures ei tohi unustada täiskasvanud õppijaid, ka neid, keda on vaja haridussüsteemi tagasi tuua.

Ministeeriumi kantsler Mart Laidmets kinnitas konverentsi lõpetuseks, et strateegiaprotsess jätkub töörühmades, mille eesmärk on koostada neli valdkondliku strateegia eelnõud.

„Täna kuuldud ideed saavad aluseks jätkuvale suurele tööle. Kutsume kokku neli töörühma, kes asuvad tegutsema selle nimel, et strateegiaprotsessi tulemusel sünniks sügiseks juba konkreetsed poliitikasoovitused,“ sõnas Laidmets.

Töörühmadesse saavad kaasatud ministeeriumide eksperdid, poliitikate elluviijad ja partnerid, valdkonnaeksperdid ning siht- ja sidusrühmade esindajad.

Visioonikonverentsi järel saavad huvirühmad ja avalikkus visioone kommenteerida. Kuulutatakse välja piirkondlikud arutelud.

Haridus- ja teadusstrateegia 2035 projekti juhib Ando Kiviberg.

Head Uudised GoodNews