
Tartus arutlevad enam kui 120 teadlast looduse tõlgendamise üle

Tartu Ülikooli (TÜ) raamatukogus algab teisipäeval üks läbi aegade suurimaid keskkonnahumanitaaria-alaseid rahvusvahelisi konverentse Eestis, kus looduse tõlgendamise üle arutlevad enam kui 120 teadlast.
Laupäevani kestval konverentsil „Looduse piiritlemine: märgid, lood ja tähendusökoloogiad“ kohtuvad enam kui 120 teadlast üle maailma, et arutada, kuidas loodust on tähenduslikuks peetud ja muudetud, seda erineval viisil tõlgendatud ja mõistetud. Konverentsi teemade hulgas on ka ajalised ja ruumilised raamid keskkonnas, keskkonnasuhete märgilisus, kohalikud looduslood ja tõlgendustraditsioonid, meedia roll keskkonnatajus ja palju muud.
Konverentsi ühe korraldaja, TÜ semiootika nooremteaduri Silver Rattaseppa sõnul on konverentsi eripäraks see, et seal ei piirduta vaid inimese-poolsete tõlgendustega, vaid uuritakse ka, kuidas loodus kogu oma elurikkuses tähendusi tekitab, kannab ja muudab.
„Kuna looduskeskkonnad ja inimkultuurid on nii materiaalselt kui semiootiliselt üksteisega seotud, ei loo inimesed üksi tähendusi, vaid ökosüsteemidesse põimituna on needki looduse poolt piiritletud,“ rääkis Rattasepp.
Konverentsil uuritaksegi vastastikuseid tähendusloome viise, kontekste, lugusid ja modelleerimist.
Plenaarettekanded peavad professor Wendy Wheeler Ühendkuningriigist, professor Ernest W. B. Hess-Lüttich Šveitsist, professor Steven Hartman Rootsist ja professor Thomas McGovern Ameerika Ühendriikidest. Viie päeva jooksul peetakse kokku üle saja ettekande.
Konverents on ühtlasi Euroopa kirjanduse, kultuuri ja keskkonnauuringute assotsiatsiooni (EASLCE) üleaastane konverents ja Põhjamaade interdistsiplinaarsete keskkonnauuringute võrgustiku (NIES) IX konverents.
Konverentsi korraldavad TÜ semiootika osakond koostöös TÜ kirjanduse ja teatriteaduse osakonna, Eesti semiootika seltsi ja keskkonnaajaloo keskusega (KAJAK).