VAATA VIDEOT! Joel Juht TTV saates Suvemiks: Tantsi või jalad rakku Camp of Hip-Hopiga!
Kesksuvise päikeselõõsa sekka lisab vürtsi tantsulaager Camp of Hip-Hop, mis on toonud elevuse ning maailma tantsustaarid otse Eestisse.
14. juuli täitis Tallinna külje all Tabasalu spordikompleksi värvika seltskonnaga, tantsukingadega ning ägeda meluga. Laagrisse on tantsima tulnud külalised nii naaberriikidest kui ookeani tagant.
Parimatest hilpudest täistuubitud kohvritega saabusid 7-13-aastased tantsuhuvilised, kelle aeg sisustatakse erinevate lõbusate aktsioonidega, tantsustiilide- ja muusikaga ning tuuakse kätte varem vaid YouTube’i vahendusel nähtud tegijad laiast maailmast.
Nädal pärast avatantsu, 21. juulil, algab rahvusvaheline tantsumaraton, mis on iga-aastaselt toonud Eestisse kuulsaimate lauljate, tantsijate ning näitlejate koreograafid. Kuni 27. juulini on võimalus õppida erinevaid tantsustiile, alustades robottantsust „popping“, lõpetades catwalki ja poseerimisõpetusega. Eestit pole kunagi varem külastanud selliste staaridega nagu Scooter, David Guetta, Flo-Rida ja Sarah Connor koostööd teinud koreograaf ja tantsija Daybee Dee! Lisaks temale sõidab ookeani tagant taaskord Eestisse Madonnaga tuuritanud ja üle maailma oma „footwork“ stiili levitav King Charles! Nendega koos jõuab Eestisse ka teisi tantsustaare, kes kunagi varem pole oma jalga siia tõstnud! Ka osalejate päritolu on väga erinev ning juba praegu on laagrisse tulemas tantsijaid Venemaalt, Norrast ja Soomest ning peagi annab osalejate arv võimaluse korraldada täiesti oma tantsupidu!
Aktsiooni eestvedaja Joel Juht aitab rahuldada kogu meluga käivitunud uudishimu.
Õige peatselt, alates 14. juulist, läheb lahti Hip-Hopi laager. Mida see terminoloogiliselt tähendab?
Suvelaagri nimi on täpsemalt Camp of Hip-Hop, mis võtab kokku tänavatantsu erinevad stiilid, millest laiemal publikul ei ole tõesti erilist aimu ning kui rääkida termin lahti tegevuse aspektist lihtsas eesti keeles, siis leidub grupp noori, kes on selle stiili fännid ja neile meeldib väga Hip-Hopi järgi tantsida.
Päris niisama see ju ka pole, et võtad heast peast kätte ja teed suurima tantsukooli?
Tänaseks on JJStreet tantsukoolil täitunud 12 aastat ja seda ei saa öelda, et lihtsalt tekkis. Tegevusse on väga kõvasti panustatud. Eesmärk ei olnud esialgu üldse tantsukooli loomine, vaid soov leida teisi samasuguseid, sest üksi oli igav tantsida. Kuna juhtus nii, et huvilisi jagus, hakkasime nägema asja suures pildis nii, et sellises pisikeses kohas nagu Jõgeva linn, kust me pärit oleme, leiduks noortele kvaliteeti aja veetmiseks. Tekkis missioonitunne ning kokkuvõttes leidub tänase seisuga 35 linna ja väikest kohta, kus oleme abiks noorsootöö arendamisel omal moel.
Esiteks on see hea, kui inimene õpib tantsima, aga teisalt, kui päris aus olla, siis olete tõmmanud ju veerelkõndijate hulgast ära kriisinoori?
Jaa! Täna teeb JJStreet koostööd vastavate riiklike struktuuridega ning kaheks aastaks on kavandatud Norra projekt, kus on samuti eesmärk aidata riskilapsi. Koostöös riigiga on veel välja valitud 4 uut kohta, kus teeme koostööd linna- ja vallaga, et anda noortele arenguvõimalus ja toetada huviharidust.
On tänuväärne, et eesmärgi poole püüeldakse muuhulgas tantsu ehk meeldiva tegevuse kaudu. Noor näeb kõrvalt, et tehakse midagi, mis on maailmas väga populaarne. On üks abistamisviise, mis ei seisne seletamises?
Ei-ei, küsimus on ikkagi selles, et mis täna noort inimest üldiselt huvitab. See ei pea olema tingimata tants. Ma ei saa öelda, et oleme pelgalt tantsukool. Lähtume eelkõige sellest, mida noor inimene vajab. Vastavalt koostame plaanid, kooskõlastame need kohalike omavalitsustega noorsootöötajate kaudu, hangime infot koolidest, et tekiks reaalne pilt ning koostöö. Tegevuse mõte ei ole seega olla lihtsalt äge ja teha tantsu. Ise me jah võime ju arvata, et oleme ägedad, aga teades riskilapsi, siis kohtades, kus ei leidu aja sisustamiseks võimalusi, ei pruugi see tegevus neile sugugi intrigeeriv olla. Lähtuvalt kohast ja selle oludest peame koostama iga kord täiesti uue plaani.
Kui palju on teil tulnud vanematele seletada, et see on ikkagi tants? Võib-olla vanemad näevad selles mingisugust tühikargamist, et hängivad ja kargavad “sang” õlal ja teevad veidraid liigutusi …
See on 90ndate aastate teema.
Enam ei ole?
Ei ole, aga igas valdkonnas leidub muidugi kõiksugust. Meie räägime täna tervisest, heast käitumisest, kasvatamaks ühiskonda tervet noort inimest, kel oleks võimalus teha midagi suurepärast teiste heaks. Asi ei piirdu sellega, et noor tuleb lihtsalt tantsima ja nurga taga samal ajal suitsu kiskuma või ma ei tea veel mida. Võimalik, et niisugune eelarvamus on tekkinud varasematest perioodidest. Ega ma ise olen ju ka üles kasvanud teistsuguses keskkonnas. Kindlasti polnud ma siis nii ilus, kui täna. Nali! Tahan tegelikult seda öelda, et need, kes tunnevad mind juba ca 15 aastat, on näinud kõrvalt mu isiklikku arengut. Teavad, et ma ei tule laiad riided seljas, nokkmüts peas, “jou-jou-jou”. Meid võib olla seinast seina, aga sellest hoolimata oleme intelligentsed inimesed, kõrgharidusega noorsootöötajad. Meie ühiskondlik roll on luua võimalikult suurele hulgale noortele innovatiivseid võimalusi. Kas siis minna välismaale end koolitama, teha kööstööd profitantsijatega või muu seesugune, mis on ka tegelik Camp of Hip-Hopi eesmärk – tuua maailmatasemel koolitus võimalikult soodsalt Eestisse ehk siis tänaseks ongi see Baltikumis kõige soodsam üldse. Õppimine on ju väga kallis.
Seda küll. Suur-suur tänu ja palju edu tööks!
VAATA VIDEOINTERVJUUD!
