2025 tehnoloogiatrendid, mis kujundavad järgmisel aastal elu Eesti ettevõtluses

2025. aasta keskseteks tehnoloogiateemadeks, millega tuleb konkurentsivõime säilitamiseks ja ettevõtte töös hoidmiseks tegeleda, keerlevad ümber tehisaru ja pilvekeskkonna.

Kui mujal maailmas tegeletakse aktiivselt rohelise IT-ga, siis Eesti ettevõtete tegemisi hakkab tuleval aastal veelgi enam mõjutama tehisaru ja seda nii heas kui ka halvas mõttes, on Telia IT ärijuhtimise osakonna juht Andres Simsel kindel.

AI ja masinõpe aitavad Eesti ettevõtetel automatiseerida aeganõudvaid ülesandeid, parandada kliendikogemust ning analüüsida andmeid operatsioonide optimeerimiseks. Simsel rõhutab, et kuigi suured ja keskmised ettevõtted juba AI-d kasutavad, võivad kõige rohkem kasu saada ka väiksemad ettevõtted, kus AI aitab tõsta efektiivsust ja konkurentsivõimet.

Hübriidpilvetehnoloogiate võidukäik

Hübriidsete pilvetehnoloogiate kasutamine kasvab märkimisväärselt, kuna elutähtsate teenusepakkujate ring laieneb. Elutähtsad teenused hõlmavad kriitilisi infrastruktuure nagu tervishoid, energiavarustus ja finantsteenused, mis nõuavad pidevat ja usaldusväärset toimimist. Pilveteenused võimaldavad ettevõtetel saavutada suuremat paindlikkust ja skaleeritavust, tagades pideva teenuse kättesaadavuse ka kriisiajal.

Lisaks toetavad pilvelahendused kiiret andmetöötlust ja reaalajas analüüse, mis on hädavajalikud kiirete otsuste tegemiseks ning operatiivse efektiivsuse säilitamiseks. Simsel rõhutab ka andmete varundamise ja taastamise olulisust, soovitades ettevõtetel kasutada mitut pilvepakkujat ning hoida osa andmetest ja süsteemidest Eesti piirides. See tagab teenuste jätkusuutlikkuse, minimeerib seisakuid ning vastab kohalikele regulatsioonidele ja andmekaitsenõuetele. Lisaks rõhutab ta hübriid- ja multicloud-strateegiate kasutuselevõttu, mis võimaldavad ettevõtetel kombineerida avalikke ja privaatseid pilvesid vastavalt nende spetsiifilistele vajadustele ja turvanõuetele.

Generatiivne AI toob kaasa uued küberohud

Küberjulgeolek on kriitilise tähtsusega, kuna AI-põhised küberrünnakud muutuvad üha keerukamaks. Varasemad õngitsuskirjad, nagu “Nigeeria printsi” pettuskirjad, olid sageli lihtsad ja ilmse näoga, võimaldades kergesti tuvastada pettuseid. Näiteks võis kirjas paluda isiklikku teavet või raha edastamist “printsilt” abistamaks rahvusvahelises äris. Kuid Simsel hoiatab, et tänapäeval võimaldab generatiivne AI luua personaalsemaid ja raskemini tuvastatavaid petuskeeme, mis võivad eksitada töötajaid ja avada uusi ründevektoreid. Ta märkis: “Ligikaudu 30% töötajatest klikib õngitsuskirjaga saadetud linkidel, muutes nad ettevõtte turvasüsteemi kõige nõrgemaks lüliks. Kurjategijad kasutavad AI-d väga loominguliselt, mistõttu peab iga ettevõte võitlema nende ohtudega aktiivselt.”

Kurjategijad kasutavad AI-d väga loominguliselt, mistõttu peab iga ettevõte võitlema nende ohtudega aktiivselt.

2025. aasta tehnoloogiatrendid Eestis keskenduvad tehisintellekti ja pilvetehnoloogiate sügavale integratsioonile, mis toetab ettevõtete innovatsiooni, efektiivsust ja turvalisust. Need tehnoloogiad pakuvad Eesti ettevõtetele võimalusi konkurentsieelise saavutamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.