65 aastat klassiõpetajaid TLÜ-st – juubelikonverentsi avab haridusminister
Tallinna Ülikool on kõrgharidusega klassiõpetajaid ette valmistanud juba 65 aastat. Tähtpäeva tähistatakse juubelikonverentsiga, mis toimub 3. ja 4. veebruaril Tallinna Ülikoolis. Konverentsi avavad haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi, haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun, algõpetuse emeriitprofessor Leida Talts ja algõpetuse professor Inge Timoštšuk.
Üritusel toimuvad paneeldiskussioonid teemadel „Klassiõpetaja roll ühiskonnas”, „Õpetaja heaolu ja professionaalne areng“ ja „Algõpetuse aktuaalsed probleemid“ ning töötoad teemadel „Õpetaja professionaalne areng“, „Terve inimene koolis“, „Õppekeskkond ja õppimine“ jms. Üles astuvad ja töötubasid viivad läbi oma ala hinnatud spetsialistid, teiste hulgas Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets, haridusjuhtimise professor Eve Eisenschmidt, Eesti Klassiõpetajate Liidu juhatuse liige Külli Arand, Tartu Ülikooli algõpetuse professor Krista Uibu, ettevõtja ja näitleja Karin Rask ning Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.
Juubelikonverentsi peakorraldajad on Tallinna Ülikooli algõpetuse professor Inge Timoštšuk ja emakeeledidaktika dotsent Anne Uusen. “Otsustasime 65. juubelit tähistada konverentsi ja seminariga, sest tegemist on kõige vanema järjepideva õppekavaga Tallinna Ülikoolis, mille pidev edendamine eeldab teadmiste ja kogemuste vahetamist nii praktikute kui teadlastega Eestist ja välismaalt,” kommenteerib Inge Timoštšuk. “Meie eesmärgiks on nii algõpetusele seatavate ootuste parem esile tõstmine kui erialase teadmise jagamine ja kogumine. Konverentsi diskussioonid ja infovahetus aitavad meid klassiõpetaja eriala arengusihtide seadmisel.”
“65 aastat tagasi ehk 1957. aastal tekkis ühiskonnas vajadus mitmekülgsema ettevalmistusega õpetajate järele, kes suudaksid lisaks algklassidele õpetada mõnda ainet põhikooli lõpuni. Kui seni koolitati klassiõpetajaid seminaris, siis nüüd hakati pakkuma kõrgharidust ja seda Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Kõrgharidusega algklassiõpetajalt eeldati väga heade õpetamisoskuste kõrval sügavamat kasvatusfilosoofilist ja arengupsühholoogilist ettevalmistust ning panustamist kooliuuendusse,” tutvustab Anne Uusen eriala ajalugu.
„Olulise pöördepunktina toon välja ka 1993. aasta, kui toimus eriala teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumine. Esimeseks koostööpartneriks oli Helsingi Ülikool ja see koostöö jätkub praegugi. Õige pea kaitsti ka esimesed teadusmagistri- ning alates 2004. aastast doktorikraadid. Praegune kõrgharidusega klassiõpetajate ettevalmistus – viieaastane BA ja MA integreeritud õppekava – hõlmab põhikooli I ja II astet ning ühte kõrvalainet kuni 9. klassi lõpuni,” lisas ta.
