2009. aastal on asutatud Rexest Grupp OÜ, mille põhitegevuseks on plastikpakendijäätmete taaskasutusse võtmine ning plastikust ehitusmaterjalide tootmine.
Ettevõte on võtnud missiooniks vähendada plastiku ladestamist prügilates. Järjepidevalt tutvustatakse vastupidavaid taaskasutatud plastikutooteid ning nendega seotud võimalusi ning ühtlasi motiveeritakse ühiskonda pakendijäätmeid senisest rohkem sorteerima, kuna enam ei ole vajadust plastikujäätmeid prügilas ladestada.
Et kõigest lähemalt teada saada, on stuudiosse palutud Rexest Grupp OÜ juhatuse liige Aarne Saareväli.
Suviti ajab üks festival teist taga, muudest üritustest rääkimata, ja tavaliselt jääb neist järgi palju rämpsu. Teie olete võtnud endale eesmärgiks tänuväärse asja, et teete sellest midagi muud. Mõned näited on meil ka stuudios laual, aga alustamegi sellest, et kui palju jäi järgi rämpsu näiteks hiljuti toimunud Viljandi folgist?
Rämpsu tuli üksjagu. Kui sammuke tagasi astuda, siis sealse folgi korraldajad tulid meie juurde ja palusid neid aidata plastjäätmete kogumisel. Olime kohe nõus. Panime välja väikesed installatsioonid, sest lihtsalt kogumine tundus igav. Nimetasime installatsioone topsimuunduriteks. Inimesed võisid sinna panna oma topsid pärast kasutamist. Meie koondasime kõik kokku ja valmistasime lillekastid. Niisugune oli kokkulepe Viljandi folgi korraldustiimiga. Kokkuvõttes kingimegi lillekastid Viljandi linnale. Kui hakkasime arvestama, et ühe sellise lillekasti valmistamiseks kulub u 25 kg materjali ning ühe topsi kaal on 10-11 g, siis kulub neid ikka üksjagu. Nüüd aga saime sellise kena kinkekomplekti nagu 12 lillekasti. Topse kogunes suurürituselt ca 300 kg ja kuna need on nii kerged, võime ju arvestada nii, et pea iga folgiline pidi topsimuundurisse panema topsi ehk põhimõtteliselt andis oma panuse igaüks.
Töödeldud topsid näivad nagu ehitusmaterjal. Tundub võimatu, et see on topsidest tehtud.
Täpselt nendest samadest topsidest, mille Viljandi folgilt kokku kogusime, ongi see tehtud. Tegu on 100% taaskasutatud materjaliga ja see on polümeerne. Mul on kaasas toormenäidised, mida kohe ka demonstreerin. On näiteks leiva kilepakend, seejärel mingi jänesetoidu pakend, siis tavaline tops nagu me kogusime folgiltki ja neid näiteid võiks tuua lõputult. Kõik on koondnimetusega plastpakend, millest valmistamegi niisugust materjali, millest valmivad omakorda näiteks lillekastid.
Kus see materjal muidu kasutamist leiab?
Sellel on kasutust väga erinevates kohtades. Siin on kaasas näiteks terrassilaua näidis ja on veel üks post, millest ehitatakse aedu. Veel kasutatakse seda näiteks aluskonstruktsioonina terrasside ehitamisel jpm.
Võib öelda, et see ei idane ega mädane?
Ei idane ega mädane jah. See ei ima niiskust ja garantiiks andsime materjalile 26 aastat. Tavaliselt antakse 25, aga meie otsustasime anda rohkem, kuigi näiteks teadased ütlevad koguni, et polümeermaterjal ei kao mitte kuhugi. Isegi tavaline kilekott hävineb looduses 1000 aastat, mis siis veel rääkida sellisest monoliitsest plastikmaterjalist! Positiivne on see, et oleme suutnud teha sodist midagi sellist, mis leiab rakendust aastakümneteks ja isegi siis saab selle taas ümber töödelda. Oma tootega anname topsile igapäevase ringluse.
Kus toimub tootmine?
Tootmine toimub Mäos, Järvamaal. Seal on selline koht nagu Sämmi Grill ja selle taga meie tehas paiknebki. Kohal töötab 35 toredat Järvamaa inimest, kes pingutavad igapäevaselt selle nimel, et Eesti oleks pisutki puhtam. Kõigist Eestis kogutud plastjäätmetest valmistatakse meil sellist materjali.
Palju viiakse läbi prügisorteerimiskampaaniaid, kuid kokkuvõttes jõuab ikkagi kõik jälle riburada ühte kotti ja sealt seda kätte saada on juba ilmselt raske?
Jah, eks see hakkab kodudest pihta. Kui inimesed paneksid sorteerimisel pakendid eraldi, kust need liiguvad pakendite konteineritesse, oleks lootust, et need pakendid jõuavad ka üks kord meieni ja meil avaneb võimalus teha neist midagi väärtuslikku. Kui pakend satub muu prügi hulka, siis Eestis näiteks põletatakse kõik lihtsalt ära. Põletamine ei ole võib-olla kõige õigem, kui arvestada, et materjali saaks taas aastakümneid kasutada. Euroopa Liit näeb samuti, et sellist materjali tuleks ikkagi järjest uuesti kasutusse suunata. Nii me siis toimetame ja aitame teadvustada probleemi ja näitame suunda. Meie ise ei ole küll probleemi tekitajad, küll aga üritame olla osa lahendusest.
Tänuväärne, et olete leidnud sellise rakenduse. Kui kallis see kõik on, mida teete?
Tavaliselt tuuakse näiteid võrdluses puidutöötlemisega. Tootmisprotsess on kardinaalselt erinev. Esmalt valmistame ette toorme ja siis profiilid. Liinil lõigatakse need sobivasse pikkusesse. Siin me kahjuks puidutootmisefektiivsusega ei võistle.
Aga võib-olla pole vajagi! Jätame puu kasvama ja teeme kotist uue laua, mis on sisuliselt igavene.
Absoluutselt! Meie mõtleme ka nii. Seda enam, et siis ei ole vaja jäätmeid ära põletada, vaid saab neid jätkusuutlikult kasutusele võtta. Üks huvitavamaid projekte, mille möödunud aastal läbi viisime, oli just selline punnlauast Tartu maantee äärde müratõkkeseinte valmistamine, kõrgusega 3-3,5 m ja üldpikkusega 2 km. Suutsime sellesse müratõkkesse paigutada 30 suurt koormatäit plastikjäätmeid.
Lõpetuseks soovitan omalt poolt, kallis rahvas, kui juhtute sealt mööda sõitma, märgake ning mõelge selle üle, millest see kõik valmistatud on!
VAATA VIDEOINTERVJUUD!
