VAATA VIDEOT! Priit Kõrve kergitab TTV saates Suvemiks wushult saladuskatet
Wushu on suurepärane liikumis- ja mõtlemisvõimalus, mille läbi tervendada oma keha ja vaimu ning seda loetakse üheks vanimaks käsivõitlusviisiks. Kui algul kujutas wushu endast puhtalt käsivõitlust, siis hiljem lisandusid väga erinevad elemendid ning kui silmas pidada veel ka filosoofilist poolt, millele kõik rajaneb, võib öelda, et ala eripäraks on mitmekülgsus.
See, mida üldiselt tänapäeval teatakse sellest võitluskunstist, on peamiselt vaid väline külg – enesekaitse. Tegelikku palet tunnevad „õnneks“ vaid vähesed, sest teadmisteta ning piisava ettevalmistuseta, milleks kulub palju aastaid, muutub inimene ohtlikuks nii iseendale kui ümbruskonnale. Seepärast on wushu praktiseerijate hulk väikesearvuline ja nende treeningud varjutatud saladuskattega. Seega on wushu maailmas üpris tundmatu ja kohati müstiline, millest ollakse küll kuulnud ja arvatakse teadvat palju, kuid tegelik informeeritus võrdub praktiliselt nulliga.
Et pisut enam ala kohta infot hankida, on stuudios külaliseks Wushu Eesti föderatsiooni president Priit Kõrve.
Mis vahe on wushul ja kungful?
Wushu on õige Hiina võitluskunstide termin. Ala sisaldab üle viiesaja erineva stiili, sealhulgas taichi, wichun ja paljud teised. Kungfu on teatud mõttes nagu parasiitsõna, mis on kunagi külge jäänud ja on nüüd läänemaailmas isegi palju tuntum. Me teame ka ju mitte Wushu-Pandat vaid Kungfu-Pandat eksju? Seepärast, kui andsin eelmise aasta lõpus välja esimese eesti keelse Hiina võitluskunstide käsiraamatu, jätsin reklaamina peale termini „kungfu“, mida kõik teavad. Niisiis tähendab wushu võitluskunsti, mis kätkeb eneses filosoofilises plaanis teekonda meisterlikkuse suunas.
Kui räägime wushust, siis teab suurem osa rahvast seda poolt, mis on seotud n-ö kaklusega, kuid on ka teine ja keerulisem pool, kus tulevad mängu mõõgad, kaikad, lehvikud. Mis veel?
Hiina võitluskunstid on kantud esmalt filosoofiast, millele kõik on rajatud. Teame taoismi, konfutsismi jt, mis on väga oluliseks osaks. Paljud on meist näinud shaolini munkade esinemisi ja veendunud, et tee on suunatud pigem vägivallatusele ning oma keha kontrollimisele. Tänapäeval peetavatel võistlustel on samuti esindatud kaks poolt, millest ühe moodustab vabavõitlus ehk siis n-ö mainitud kaklus ja teise poole moodustab võitlus kujuteldava vastasega ehk taolud, milleks kas üksi või vastasega tehakse vorme – sealhulgas mõõkadega, kaigastega, alebardidega, lehvikutega jne ehk võimalusi ning variatsioone on väga palju. Igal vanuserühmal on võimalik leida omale midagi sobilikku. Sellistki, mida esimese hooga wushuga üldse ei seostakski.
Mida põnevat võib leida wushu käsiraamatust?
Päris suur osa raamatust on seotud soojendus- ja venitusharjutustega. Paralleeli saaksin tõmmata taastusraviga, mida teen kiropraktika valdkonnas – siit raamatust on päris palju harjutusi ette anda inimese tervise parandamiseks. Peale selle on raamatus erinevad asendid, liikumistehnikad, akrobaatika. Ütleks, et siit võiks leida midagi sobilikku igasuguse spordi harrastajale. Kes tunneb huvi hiina keele vastu, siis selles keeles on välja toodud kõikide harjutuste nimed koos õpetusega.
Kui hea koostöö on teil Hiina saatkonnaga?
See on väga hea. Oleme nendega koos teinud mitmeid üritusi. Nemad on käinud toetamas meie üritusi ja sel aastal oleme tänulikud saatkonnale uue draakoni eest, mille nad kinkisid meile draakoni- või lõvitantsu jaoks, millega minu klubi Eestis ainsana tegeleb ning mida tavainimesed vast kõige enam on näinud Hiinas peetavatel suurtel pidustustel nagu seda on aastavahetuski. Kindlasti tuleb Hiina uusaastaüritus ka Tallinnasse, kus esinemistega üles astume ja ühe osana võitluskunste demonstreerime.
Mis medal Teil rinnas on?
2011. ja 2012. aastal korraldasin Tallinnas järjest Euroopa meistrivõistlusi traditsioonilises ning modernses wushus. Samuti juhin Euroopa föderatsiooni meditsiinikomisjoni ning lisaks lõime võistluste registreerimise ja haldamise online-süsteemi, mida wushus veel seni polnud rakendatud ning mille abil on vähenenud töömaht kuni 70%. Seeläbi olengi saanud sellise au osaliseks. Neid medaleid on välja antud kokku vaid paarikümne ringis.
Kui pikk on Teie võitluskunstide staaž?
Harrastanud olen 25 aastat kindlasti ja õpetanud olen 18-19 aastat.
Kas julgustaksite lapsevanemaid, kes otsivad, kuhu trenni oma võsukesi viia, Teie juurde kirja panema nii poisse kui tüdrukuid?
Kindlasti. Meil on igas vanuses õpilasi, kelle seas on mitmed omandanud ka treenerikutse. Vahet ei ole, kas on poiss või tüdruk. Mul endalgi käib trennis tütar, kes sai sel aastal Euroopa meistrivõistlustel pronksi ja ülemöödunud aastal tõi Eestile hõbemedali. Oluline ei ole mitte sugu, kuivõrd see, mis seespool toimub.
Suur tänu tulemast Priit Kõrve! Soovin Teie kasvandikele jõudu, jaksu ning sportlikke saavutusi!
VAATA VIDEOINTERVJUUD!
