Lagedi sõjamuuseum näitab perepäevaga end rahvale
Ainulaadne Eesti Vabadusvõitluse Muuseum, mille eestvedajaks on Johannes Tõrs ja tema pere, ootab Lagedile kõiki ajaloohuvilisi, pakkudes neile meenutuskilde kodumaa ajaloost. Teiste asjade hulgas võib näha päris omadel roomikutel sõitvat tanki T-34.
20. augustil täitub Eesti taasiseseisvumisest 23 aastat ning selle olulise päeva tähistamiseks korraldab MTÜ Eesti Vabadusvõitluse Muuseum Lagedil perepäeva, kuhu Tallinna Lastekodu Maarjamäe keskuse 10-st perest tuuakse 6 last kohale limusiiniga.
“Asenduskodu ühes peres kasvab kuus last, siis saame sõidurõõmu pakkuda tervele perele, kes tuuakse kohale ja viiakase tagasi koos kasvatajaga 8–kohalises limusiinis,” rääkis üks korraldajatest Triinu Tõrs.
Perepäeva idee sündis paljude asjalike ja toredate inimeste koostöös pärast seda, kui 28. juunil tähistati muuseumi 20ndat aastapäeva. Ennekõike on see asutaja Johannes Tõrsi elutöö, kelle mõtetest ja tegudest unikaalne muuseum Lagedi Külma Pargis teoks sai.
Muuseumi juurdeehituses avatakse perepäeval näitus “Eesti merekoolide ajalugu,” mis on 20 aastat merd sõitnud Johannes Tõrsile taas südamelähedane teema. “Plaanime sinna tulevikus veel muuseumi raamatukogu, tuba Külma Pargi ajaloost, näitust “Eesti Kaitseliidu areng läbi aegade” ja “Eestlaste teenistus Afganistanis Nõukogude armees”, “Eestlased Afganistanis Eesti armees” ja “Eestlased Iraagis Eesti armees,” selgitab korraldaja.
Muuseum sai alguse unenäost
0Muuseumi asutaja Johannes Tõrs meenutab, et 1988. aasta 20. oktoobril kella viie paiku hommikul nägi ta unes, et peab rajama Lagedile, Pirita jõe ja Leivajõe vahelisele saarele, Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi. Koht ise oli ajalooline, seal oli asunud Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi venna Voldemar Pätsi suvekodu, mis oli aga tulekahjus hävinud. Kui ta esimest korda abikaasa ja pojaga ning väikese tütrega kohale läks, avanes trööstitu pilt: maja ümbritsenud liigirohke dendropark oli täiesti räämas, varemete vahel kasvas kokku 48 puud, pargis kasvasid võsa ja nõgesed ning suur osa vundamendikividest oli laiali tassitud. Naise esimene reaktsioon oli, et läheme siit ruttu minema, siin kasvavad ju ainult nõgesed ning on kohutavalt sääski ja parmusid. Kuigi perel oli Arukülas oma maja, siis kahe päeva pärast oli Johannes Tõrsile selge, et muuseum tuleb.
Tollel teisel päeval kohtus ta juhuslikult Külma pargi endise hooldajaga, 83-aastase Juhaniga, kes tutvusta paika ning selle ajalugu. Looduskaitseinspektor Reinkop tutvustas koha ajalugu ja tema juhendamisel võeti kõigepealt käsile pargi korrastamine. President Konstantin Pätsi pojapoeg Mati Pätsi abiga saadi Kanadast Voldemar Pätsi tütardelt nende perepilt ja mõned pildid majast seest ja väljast, mille järgi arhitekt Urmas Arike tegi maja taastamise projekti.
Muuseumi rajamise algkapitaliks oli suur tahe, saarlase visa vaim ja mure Eestimaa saatuse pärast. Eksponaatide soetamiseks kasvatas peremees sigu ja müüs liha ning pani mängu kõik oma vabad rahad, aga kulutas ka võimu- ja rahameeste uksi. Muuseumihoone sai nurgakivi 1. juulil 1989. “Tõmbasime sinimustvalge masti ja kuulutasime saare Nõukogude Liidu võimu alt vabaks,” mäletab Tõrs. “Seega on saar kaks aastat kauem iseseisev kui Eesti riik.”
Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi tulevikuplaanid
Muuseum töötab välja audiogiidi süsteemi. Audiogiide on neljas keeles – eesti, inglise, vene ja soome. “Nii olete justkui isikliku giidiga muuseumituuril, kus liikumise tempot, eksponaate ja nende järjekorda saab ise valida. “Lugude kuulamiseks sisestage teid huvitava eksponaadi juures olev number audiogiidi ning kui soovite, saate sama lugu ka mitu korda kuulata,” räägib Triinu Tõrs.
Kuna Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis teeb ekskursioone peamiselt omanik Johannes Tõrs ise, oleks audiogiidi süsteem talle väga hea abiline. “Meil on väga kahju kõikide nende inimeste pärast, kes on kohale sõitnud ning pole olnud teadlikud sellest, et muuseum on avatud vaid siis, kui aeg on ette broneeritud.” Mõnikord on kohale tulnud huvilistel õnnestunud muuseumi omanik Johannes Tõrs telefoni teel kätte saada ja siis on nad ekskursiooni õnneks ikkagi saanud.
Tõrsidel on muuseumi ja pargi korrashoidmisega iga päev väga-väga palju tegemist ning tööd tehes ei kuulda tihti ka telefoni ja nii ongi vahel juhtunud see, et need inimesed, kes ei ole teadlikud olnud, et muuseum on avatud vaid broneerimisel, on pidanud muuseumi värava taha jääma. Sügisest saab ilmselt muuseumi külastada ühel päeval nädalas, kui see on lahti ja etteteatamist pole vaja.
Kaua on räägitud ja mõeldud rasketehnikaangaarist. Lõpuks on valmis saanud uus projekt, kuna eelmine oli liiga mahukas. Muuseum on tänulik Rae Vallavalitusele, kes muuseumit nõu ja jõuga aitab.
Arsenalis on igasugust relvastust
Ametlikult avati Eesti Vabadusvõitluse Muuseum 1994. aasta Võidupühal, s.o 23. juunil, Soomepoiste ülemaailmse kokkutulekuga. Lindi lõikas läbi peaminister Mart Laar. Muuseumi pääseb üle valvetorniga rippsilla. Ka see 1991. aastal valminud sild on peremehe enda kätega ehitatud, kuna endine oli kasutamiskõlbmatu. Silla otsa ehitatud sillamajakesed sümboliseerivad vana eestlaste linnust. Ühte torni kasutatakse näituseruumina.1995. aastal avati silla otsas mälestusrist Teises maailmasõjas langenud eestlastele ja paigaldati ka igavene tuli, mis süüdatakse kõigil Eesti Vabariigi tähtpäevadel. Nii sündis väike tseremooniaväljak.
Muuseumis saab näha erinevate riikide väga erinevaid eksponaate. Seal on käsirelvi, lahingumasinaid, mundreid, arvukalt raamatuid-brošüüre ja muud sellist. Ekspositsioonis on ka Pagari tänava keldrist toodud rauast piinamistool ja praeguse Soome suursaadiku lossist pärit president Konstantin Pätsi nõupidamislaud. Tõrsi kätte sattus laud tükkidena ja ta restaureeris selle ise selle ära. Näha saab ka president Pätsile kunagi kuulunud klaverit, mida mängib peremehe tütar Triinu ja Johannes ise. Kogu ekspositsiooni ei jõua üles lugeda, seda peab hea lugeja minema kohapeale ise vaatama ja ta kindlasti seda ei kahetse. Eksponaadid on muuseumisse jõudnud nii lihtsamaid kui ka keerulisemaid teid pidi. Mainimata ei saa jätta fakti, et Tõrsi “varandust” kasutati ka filmide “Nimed marmortahvlil”, “Surnupealuu Sõdurid”, “Tuulepealne Maa” ja “Georg Ots” tegemisel. Uues valmivas filmis “1944” kasutatakse muuseumi T-34 tanki ja käsirelvasid.
Muuseumile kuuluvat BTS-4 on kasutatud allveelaeva „Lembitu“ kaldale tõmbamiseks ja peale remonti Tallinna Lennusadama angaari pukseerimisel. Selle kohta kirjutas ajakiri Tehnikamaailm: „Kuid kes jõuaks ligi 60meetrise ja üle 600 tonni kaaluva aluse kaldale sikutada? See töö usaldati tanki T-54 baasil ehitatud ja vintsiga varustatud insener-tehnilisele masinale BTS-4, mis tuli appi Lagedilt, Eesti Vabadusvõitluse Muuseumist. Roomikmasin sai tööga kenasti hakkama ning jõudu jäi ülegi, sest võimalikust plokkide abil saavutatud 175tonnisest tõmbejõust läks vaja alla poole.“
(Allikas)
Tõrsi korraldab oma valdustes erinevaid mälestusüritusi, näidislahinguid, pidulike tähtpäevade tähistamist, loenguid-konverentse jne. Samuti korraldatakse seal erinevaid kogukonna üritusi.
Muuseumis on Eestis ainus töötav T-34/85
Monumenditank oli ka Johannes Tõrsi loodud Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis asuv 1945. aastal valminud T-34/85. See masin asus nõukogude ajal Sindi lähedal betoonalusel. Kuigi Sindi-Lodja postamenditankil puudus mootor, on Tõrs selle hiljem muretsenud ja sõjamasina seadnud sõidukorda – tank on osalenud isegi filmivõtetel. Kuid tanki liikuma saada polnud kerge, sest kinni oli keevitatud kõik, mida vähegi andis – luugid, kuulipilduja alus ja isegi roomikud. Ka torni ei saanud pöörata, sest seegi keevitati kunagi korpuse külge kinni. Lahti oli vaid põhja all paiknenud luuk, mille kaudu pääses Tõrs esimest korda tanki sisemust uurima. Tõrsi väitel on tema muuseumis olev tank lahingutes kaks korda väga valusalt pihta saanud. Seda tunnistavad keevitusarm korpuse paremal küljel ning esiosa soomusele lisatud suhteliselt suur terasplaat. Tõrsi tanki 38,9-liitrine V12-diiselmootor liigutab 32-tonnist roomikutel kulgevat metallist masinat kiirusega kuni 55 km/h. Kütusekulu 180 liitrit sajale kilomeetrile ajaks arvatavasti õlgu väristama enamiku praegustest autoomanikest. See kulu kehtib küll maanteesõidul. Maastikul, kus toimus põhiline liikumine, olid kulunumbrid tunduvalt suuremad. Kütusevarust (540 l) piisas maanteel umbes 300 km läbimiseks. Lisapaakidega (180 l) kujunes tulemuseks 430 km. Maastikul olid vastavad näitajad 180 ja 370 km. Sindi-Lodja postamendilt Lagedile viidud T-34/85 on praegu ainuke Eesti liikumisvõimeline tank.
Muuseumi tank oli terve suve remondis ja 20. augusti perepäeval saab seda sõitmas näha. Muuseumil on selleks olemas spetsiaalne meeskond. Plaan ongi hakata tankiga sõitusid pakkuma.
Veidi ka muuseumi asutajast
Johannes Tõrs sündis 3. augustil 1940. aastal Länga külas, Maede talus, Salme vallas Saaremaal. Ta on pidanud erinevaid ameteid: olnud müürsepp, mehaanik, tõstukijuht, õpetaja, kalur, meremees, restauraator jm.
1981. aastal õppis Tõrs klaasikunstniku, professor Tolorist Ohfmani, juures vitraažikunsti ja ehitas paari sõbraga Kullile endisesse talude viljakuivatisse valukoja, kuid seoses Eesti taasiseseisvumisega ja tagastamisprotsessiga sealne tegevus lõpetati. 1985. aastal asutas Harjumaal esimese teeninduskooperatiivi „Pronksisära“, kus jätkus restaureerimine. Viimase lühtri tegi Johannes Tõrs Salme Palvemaja kirikusse 2012. aastal.
Suurematest töödest on esile tuua Tartu Ülikooli aulale uute lühtrite ja uksekäepidemete valmistamine, Niguliste ja Toomkiriku lühtrite valmistamine ning Gustav Adolfi nimelise gümnaasiumi aulale lühtrite valmistamine. Kokku on tehtud lühtreid ja vitraaže 15nele kirikule, 4le mõisale, Kuressaare pargile 110 vanaaegset valgustit ja Kuressaare Piiskopi lossile vitraažaknad.
Johannes Tõrs on olnud osaline ka Eesti Sõjaajaloo Seltsi loomisel. Tema tegevust on ära märgitud paljude tunnustusavaldustega. Teda on autasustatud 19ne aumedaliga, sealhulgas kõrgemad autasud: 21. veebruaril 2001. aastal Eesti president Lennart Merilt Kotkaristi hõberisti medal, 12. märtsil 2003. aastal Soome president Tarja Halonenilt Suomen Valkoisen Ruusun Ritarikunnan Suurmestari ehk Soome Valge roosi rüütelkonna (ordu) suurmeistri medal, 8. novembril 2003. aastal Euroopa Sõjaveteranide Ühenduse President Jacgnes Derivierilt kuldmedal, teeneline Kaitseliitlane alates 2004. aastast (kaitseliitu astus 1994. aastal), Harju Maakonna aukodaniku aunimetus 2010. aastal, Rae valla aukodanik aastast 1999, Soome Sõjalaevastiku aukodanik, Jalaväe rügement 200 aukodanik, II MS Soome Mereväes teeninud eestlaste kildi aukodanik, Rindemeeste Ühenduse aukodanik, teeneline Muinuskaitse tegelane, Harju Lion nr 1 ühenduse liige.
Johnnes Tõrs on tuntud ka kui kõva laulumees. Ta on esinenud erinevate kollektiividega erinevates riikides nagu näiteks Soomes, Taanis, Rootsis, Kanadas, Ameerikas jne. Muuhulgas laulab Tallinna Eesti Meestelaulu Seltsis ning lööb praegugi aktiivselt kaasa kohalikus ansamblis “Kuldne Õhtupäike”. Teda teatakse ka kui soololauljat ja vajadusel esineb mees a cappella ehk pillisaateta. Veel mängib akordioni ja kui vaja, siis ka klaverit.
Kokkuvõtteks väljavõte Johannes Tõrsi 65ndaks sünnipäevaks Sven Sagrise kirjutatud tervitusest: “Johannes Tõrs on heaks näiteks selle kohta, kuivõrd mitmepalgelised võivad olla inimesed …“
Taasiseseisvumispäeval kutsub muuseum meeleolukale perepäevale ja Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi juurdeehituse avamisele.
12.00 Peresid tervitavad lõbus militaarjänes ja vahva piraat.
12.15 – 12.30 Näidislahing ja muuseumi hoovis oleva rasketehnikaga tutvumine.
12.30 – 13.30 Kehakinnitamine. Esimestele 300le külalisele on tasuta hernesupp ja jäätis.
13.30 – 14.00 Esineb tsirkuseetendusega Akrobaatikaklubi Twister.
14.00 – 14.45 Muuseumi hoone II korrusel on avatud näitus ja toimub Johannes Tõrsi loeng teemal “Eesti Vabadussõjast kuni taasiseseisvumiseni” (kui huvilisi tuleb palju, toimub lisaloeng kell 14.45-15.30.
14.00 – 15.00 Lastega tegeleb muuseumi hoone I korrusel lõbus militaarjänes, vaadatakse multifilmi.
14.00 – 16.00 Toimuvad lastele õues meisterdamise töötoad ja tehakse näomaalingud, glitteritest tattoosid ning õpetatakse žongleerima.
Lõbus militaarjänes ja vahva piraat korraldavad lastele mitmeid võistlusi ja mänge.
15.00 – 18.00 Näidatakse huvilistele muuseumi hoone I korrusel sõjaajaloo dokumentaalkaadreid.
16.00 – 17.00 Toimub Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi juurdeehitise pidulik avamistseremoonia koos Politsei- ja Piirivalveorkestri vaskpillikvintetiga. Lindi lõikab läbi Rae vallavanem Mart Võrklaev.
17.00 – 17. 45 Esineb Politsei- ja Piirivalveorkestri vaskpillikvintett.
18.00 – 19.00 Toimub Artjom Savitski akustiline kontsert.
19.00 -20.00 Õhtu lõpetavad Erich Krieger ja Are Jaama.
Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste tuleb perepäevale oma tegemisi tutvustama ja lastele tegevust pakkuma. Väikestele huvilistele tutvustatakse veeohutust koos aktiivse tegevusega ning suurtele räägitakse vabatahtlikust merepäästest ja selle varustusest.
