Kuremaal toimunud Kohvikute päeval kostitati külastajaid kodukohvikutes
Kuremaal toimunud Kohvikute päeval pakuti viies kohvikus rikkalikus valikus magusaid ja soolaseid suupisteid, kõrvale erinevaid jooke. Kohvikud paiknesid Vooremaa pärliks kutsutud Kuremaa kaunites ja kultuuriloolistes paikades.
Kuremaa lossipargis olid kohviku avanud Katrin Saare, kes töötab keskkonnatehnoloogina firmas Cleantech Estonia MTÜ, tema kaasa Kaido Väljaots, kes on Kuremaa külaseltsi juhatuse esimees ja nende tütred Karoliina ja Katariina. “Kui kohvikute päeva korraldamise ideest kuulsin, mõtlesin, kas lüüa kaasa. Hobi leiba küpsetada andis selleks aga julgust. Oma kohvikus pakkusime näiteks Caesari salatit, krõbedat ampsu singi ja juustuga ja nelja erinevat kooki, milleks olid “Tädi Hilda pisarakook”, 2012. aasta Kuremaa külapäevadel rahva lemmikuks tunnistatud “Vanaema Tiiu Kook”, toorjuustukook ja ploomikook. Kaido pani külastajate soovil mängima ka vinüülplaate. Lapsed soovisid kõige enam kuulata Entel-Tenteli lugusid ja Buratino laulu näitleja Ferdinand Veike esituses. Täiskasvanute lemmikuks osutus ansambel Modern Fox. “Vinüülplaadimuusika lõi pargikohvikule erilise atmosfääri,” arvas Kaido vend sporditegelane Vallo Väljaots.
Elujõud taimeteedest
Riigikogu liige Marika-Tuus Laul ja tema abikaasa Uno Laul, Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist, olid avanud taimeteede kohviku. “Meie kohviku eesmärk oli anda inimestele rohkem teada ravim- ja ürditaimedest, mis nende ümbruskonnas kasvavad. Sageli on ju nii, et oma õuel kasvab peenras ilus lill ja ise ei teagi, millist väge või raviomadusi see kannab. Selline on näiteks päevakübar, mis õitseb praegu paljudes aedades. Talvel lähevad inimesed apteeki ja ostavad hirmkallist päeva- ehk siilkübaratinktuuri või tablette ega tule selle pealegi, et hoopis taimedele kangem viin peale valada ja külmetuse korral paarkümmend tilka sisse võtta. Pealegi on see taim parim immuunsuse tugevdaja,” rääkis Marika Tuus-Laul.
Marika ja Uno olid kaasa võtnud purgid kenade värviliste ürtidega inimestele vaatamiseks ja tutvustamiseks. “Neid taimi, mis veel loodusest praegu saada, tõime samuti kaasa, et oleks kohe täpselt selge, millega on tegemist. Inimestel kasvab õues küll piparmünt ja heal juhul ka meliss, aga laiemalt taimi ei tunta. Meil on Kuremaal väike ürdiaed, kust saab kokku oma kolm-nelikümmend taime ikka. Osasid taimi käime abikaasaga ka loodusest korjamas. Öeldakse, et nendel on väge ja jõudu rohkemgi kui peenral kasvatatutel. Juulikuu on see aeg, kus taimed on ilusad, vägevad ja nende toime ka kõige tugevam. Kui näed looduses näiteks punepõldu või naistepuna, siis uskuge, juba need aroomid ja ilu annavad jõudu!“ teab Marika lisada.
„Mina hakkasin taimeravi kohta huvi tundma juba neiupõlves. Uurisin vanu eestiaegseid raamatuid, sest nõukogude Eestis oli selle kohta infot ülivähe,” ütles tervislike ja perenaiselike hobidega tegelev poliitik. Loodusteede kohvikut Kuremaa lossis külastas üle saja viiekümne inimese. Meeleolu lõid Vello Pütsepa esitatud muusikapalad akordionil ja klaveril.
Veskimehe kohvik jahusid tutvustamas
Võrumaa Kutsehariduskeskuses turismi- ja toitlustuskorraldust õppiv Kristiina Kuus ja kohalik elanik Erika Meister avasid Kuremaa tuuliku juures Veskimehe kohviku, mille menüüs olid muffinid. “Arvestades veskikeskkonda seadsime eesmärgiks tutvustada erinevaid jahusid. Nii tegime muffineid rukki-, maisi-, nisu- ja riisijahust. Iseäranis kiideti kaerajahust porgandi-toorjuustumuffinit ning riisi- ja kaerajahust mustika-martsipanimuffinit,” rääkis Kristiina Kuus, kes suvel töötab ka Kuremaa rannakohvikus. Tema sõnul oli Veskimehe kohvikus pidevalt järjekord.
Tammeka talu Vaarikakohvik
Kuremaal asuva Tammeka talu pererahvas tegeleb vaarikate kasvatamisega. Nii sisustati oma õuele Vaarikakohvik. “Algsest mõttest pakkuda vaarikakooki ja kohvi kasvas lõpuks välja kaheksast valikust koosnev menüü. Minu headeks abilisteks olid mu ema Silvia, sõbrannad Anu ja Riina, kuna tipptundidel tuli korraga teenindada ligi 20 külalist korraga,” rääkis peretütar, Jõgeva linnaraamatukogus töötav Ene Sööt.
“Vaarikakohviku tõelisteks hittideks kujunesid speltapuder Tammeka moodi ja vaarikakook, sest uued külastajad hüüdsid õue jõudes, et nad juba kuulsid eelmiste kohvikuliste käest, et need pidid väga maitsvad olema. Spelta nisutang on kerge pähklimaitsega ja lisades pudrule sibulat, paprikat, tilli ja suitsuliha, valmiski Tammeka moodi puder. Speltanisu on kasvatatud minu onu mahetalus Helmes. Esimesena lõppeski otsa vaarikakook, siis puder. Tundus, et hinnad sobisid ja toit oli maitsev, sest mõned külastajad tellisid toitu terve menüü ulatuses,” jagas Ene muljeid.
“Ei lootnud, et väikese Kuremaa kohta külastajaid nii palju tule. Üle saja! Käisid kuremaalased, aga tuldi ka Jõgevalt, Vaimastverest, Tartust ja paljudest teistest kohtadest. Õhtul teiste kohvikupidajatega kokkuvõtet tehes jäid kõik rahule. Kogu toit söödi ära, inimesed olid rõõmsad ja heasoovlikud, ilm ideaalne. Loodetavasti järgmisel aastal ettevõtmist korratakse,” lootis Ene Sööt.
“Kohvikute päev on väga tore asi, sest tuled justkui sõpradele külla. Üllatasid soodsad hinnad ja maasika- ja arbuusilisandid rullbiskviidi juures. Speltapuder oli väga maitsev! Saime uusi häid ideid,” arvas Vaarikakohvikut külastanud Heli Jõgevalt.
Kohvikute päeva peakorraldaja, Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskuse juhataja Annika Tagaküla, pidas koos oma abilistega ise järve rannas liharoogade kohvikut.
Jaan-Ivo Lukas
