Kevin Renno taipoksivõidule annavad lisandväärtuse sportlase positiivsus ja huumorimeel

Keilas kutsus hiljuti põnevust esile poksivõistlus, kus selle spordiala Eesti tippsortlane Kevin Renno alistas tugeva poolaka Marcin Stankiewiczi.

Sportlik vaatemäng staaride vahel oli pingeline ja harjumatule silmale ehk gladiaatorlikult julmgi. Fakt on aga see, et mõlemad spordimehed andsid endast parima ja nagu professionaalidele kohane, siis lahkusid võistluselt sõpradena.

Huumorimeelne ja põhimõttelt “Mehed ei nuta” Kevin Renno oskab aga positiivset näha ka vastase poolt tekitatud kehavigastustes.

Kevin, õnnitlused võidu puhul! Millele on kulunud Teie aeg esimestel päevadel pärast edukat matši Keilas? Olete juba puhata ka saanud või peategi taipoksi puhkuseks?

Tänud! Esimesed paar päeva pärast matši kuluvad alati haavade lakkumisele. Isegi kui esialgu tundub, et vigastusi ei olegi, siis järgmise päeva hommikul on tunne teine. See valulik keha on omamoodi nauding ja teadvustus sellest, et tööd on tehtud (naerab). Seekord läks sedavõrd õnnetult, et poolaka tugev jalalöök lõhkus mu ribid ja nüüd pean taastuma.

Ajakirjandusest võib lugeda, et Keilas saavutatud võit on sissejuhatus 15. novembril Tallinna Arenal toimuvale Xplosion´ile. Küllap on palju neid, kes taipoksiga lähemalt tuttavad ei ole, seega kuidas eesootava sündmuse lugejatele lahti seletaksite?

Xplosion on Eesti suurim võitlusspordi üritus, kus võib näha matše nii taipoksi, kickpoksi MMA, kui klassikalise poksi reeglite järgi ja kohal on vaid oma ala tipud.

Edu aitab spordis saavutada regulaarne ja põhjalik treening, hea sportlik vorm ning ehk ka õnn. Kuidas jagunes nende tegurite osatähtsus poolaka Marcin Stankiewiczi alistamisel?

Olin poolaka vastu 110% valmis, pikalt valmistunud ja füüsiliselt ning vaimselt väga heas vormis. Hea enesetunne ja enesekindlus ringis olles kasvasid iga raundiga ja pärast esimest raundi olin oma võidus juba kindel ning kõik oli vaid vormistamise küsimus (muhe muie). Kindel võit tuli tänu heale ettevalmistusele.

Kas enne poolakaga võistlustulle minekut oli Teile juba eelnevalt teada tema võimalik taktika ja strateegia? Kas niisugust taustauuringut on üldse võimalik teiste sportlaste kohta teha?

Vastase eelnevaid matše vaadates, nii palju kui neid internetis leidub, saab aimu tehnikast, jõust, vastupidavusest, teisisõnu tema tugevatest ja mitte nii tugevatest külgedest, vastavalt millele võib eeldada kavatsusi vastase suhtes ning millistel alustel võiks kujuneda tema taktika.

Kas Stankiewiczit peaksid tema vastased kartma rohkem ta kehaliste või vaimsete omaduste tõttu? 

Marcin Stankiewicz on füüsiliselt väga tugev ja vastupidav nagu ma eeldasingi, aga minu üllatuseks on ta ka väga tugeva pea ja võitlushingega. Pärast mu põlvelööki, mis teda pikali lõi, enamus inimesi enam püsti ei tõuse, aga Stankiewicz osutus väga südi hingega võitlejaks ja see toob talle tulevikus kindlasti palju edukaid matše.

Kas Teil õnnestus enne või pärast võistlus ka vastasega vestelda? Kas on ka tavasid, kuidas võitja ning kaotaja omavahel peaksid suhtlema?

Selliseid tavasid ei ole. Vestlesime enne võistlust ja põgusalt ka pärast. Professionaalsed võitlejad on alati sõbralikud ning seda eriti pärast matši, mil toimub vennastumine, sest koos on sõjast läbi mindud.

Mida tähendavad taipoksis K1-reeglid ja millist rolli need Teie võidukas matšis mängisid?

Taipoksis K1 reegleid ei ole, need on kaks erinevat võitlusstiili. Kui taipoksi matš kestab 5×3 minutit, siis K1 matš kestab 3×3 minutit. K1-s on lubatud ainult löögid käte, jalgade ja põlvedega, kuid taipoksis on veel lisaks küünarnukilöögid ja püstimaadlus ehk klintš. Seetõttu on taipoks minu silmis universaalsem ja atraktiivsem.

Enne võistlust saavad sportlased suurt tuge temale olulistelt isikutelt, näiteks treener, pereliikmed, sõbrad. Kellelt Teie häid soove kuulsite?

Kõigilt – treeneritelt, perelt, sõpradelt!

Millised olid Teil viimased huvitavamad tegemised enne Keila võitlusareenilise astumist?

Ei olegi midagi huvitavat esile tuua peale söömise ja energia kogumise.

Kas Teil on olemas Talisman?

Talismani minul ei ole.

Kuidas kommenteeriksite teiste kaasmaalastest taipoksijate võistlustulemusi ja käekäiku?

Enamus Eesti tuntud võitlussportlasi võistlevad K1 reeglite ja mitte taipoksi reeglite järgi. Aga seda ei saa kellelegi pahaks panna, sest K1 järgi korraldatakse rohkem võistlusi ja sportlastel rohkem võimalusi eneseteostuseks.

Pikal võistluspausil olles jälgisin teisi Eesti tippnimesid nagu Võrovski, Moisar ja Kibus ja võib öelda, et nemad on praegu minu suurimad motivaatorid. Nähes kõrvalt teisi meie kohalikke võitlejaid pingutamas ja arenemas tõi ka minule tagasi isu poksiringi naasta.

Keilas oli publik moodustanud täissaali, Teile elati kogu aeg tulihingeliselt kaasa ning kostusid valjult Teie nimehõiked. Kas ja kuidas selline ergutamine ja kaasaelamine võitu soosib?

Publiku toetus on alati väga oluline. Mida häälekamalt publik toetab ja kaasa elab, seda aktiivsemad on ka sportlased. See on väga hea tunne, kui ringis olles kuuled suurt rahvamassi endale kaasa elamas ning lisaks annab see tohutult jõudu ja tahet juurde.

Alati aitab sportlikele võitudele kaasa ka mõnus huumorimeel. Kas mõne hea taipoksiteemalise anekdoodi oskaksite vesta?

Grupile poksijatele esitati küsimus: „Kas poksimine on tervisele kahjulik?“ Paar poksijat vastasid eitavalt ning ülejäänud ei saanud küsimusest aru…

Usutles Jaan-Ivo Lukas