Riigikogus tutvustatakse vabaühenduste manifesti ideid ühiskonna paremaks toimimiseks
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) tutvustab neljapäeval riigikogus vabaühenduste manifesti, mis toob muuhulgas välja 11 ettepanekut vabaühendustes oleva potentsiaali suurendamiseks ning kodaniku ja riigi vahelise koostöö optimeerimiseks.
Ideed keskenduvad vabaühenduste tunnustamisele, otsustamisprotsessis osalemisele, sotsiaalset ettevõtlust toetava õiguskeskkonna loomisele ning kogukonnaseltsidele suurema võimu ja ressursside andmisele. Vabaühendused ootavad avatumat tööd nii valitsuselt kui riigikogult, vabatahtlikega paremat arvestamist ja nende töö väärtuse tunnustamist ning tuge kodanikuharidusele. Vabaühendused reageerivad ühiskonna valukohtadele kiiresti ja suudavad oma tegevusega keerulisemaid probleeme ka ära hoida, seisab manifestis.
Manifesti autorid leiavad, et tähtis on avatud valitsemine ja huvide tasakaalustamine riigivalitsemises, kus vabaühendused aitavad ühisosa selgitada, selle eest seista ja loovad osalemiseks platvorme. Vabaühendused loodavad muuta kogukondi sidusamaks ja selliseks, kus inimesed räägivad kaasa ning otsustavad neid puudutavate küsimuste üle.
Manifest rõhutab vabaühenduste tähtsust poliitikaplaanide peegeldajana, era- ja avaliku huvi tasakaalus hoidjana, osalemise ärgitajana ning inimestele lähedaste ja kättesaadavate teenuste pakkujana. “Meil on väga palju näiteid mõjusast kodanikualgatusest, kus kodanikuinitsiatiivi või vabatahtlike toel tehakse midagi, mis on tähtis mitte ainult tegijatele endile, vaid millest sünnib reaalseid muutusi paljudele inimeste eludes,” ütles EMSL-i juhataja Maris Jõgeva ja tõi näiteks, kuidas liikumine Avalikult Rail Balticust on inimeste ja raudtee teineteisemõistmisele kaasa aidanud.
Konkreetsed ettepanekud sündisid EMSL-i võrgustiku, liikmete ja nõukogu aruteludel.
