Toom: on tähtis, et inimestel oleks võimalus väärikalt elada igal pool Eestis
Selleks, et maakonnad inimestest tühjaks ei jookseks, on tähtis, et inimestel oleks võimalus väärikalt elada igal pool Eestis, ütles Euroopa parlamendi saadik Yana Toom Kiviõli 1. Keskkoolis toimunud debatil.
Yana Toom kinnitas, et ta ei ole valimistel poliitiline peibutuspart ning tuleb Eestisse tagasi kui Keskerakond pääseb valitsusse. „Ma olen „tänavapoliitik“, armastan inimestega otse suhelda ja, kui tegin tänavakampaaniat, tundsin end Ida-Virumaal kodus. Tundsin kohalike inimeste poolelihoidu ja nende lootusi. Ida-Virumaa on koht, kus saaks olla paradiis, aga paraku ei ole. Kuid me pingutame selle nimel,“ märkis Toom.
Toom märkis, et ligi 17% maakonna elanikke on kümne aastaga Ida-Virumaalt minema kolinud ning pooled neist on tulnud Tallinna. „Miks inimesed lähevad? Tihti seetõttu, et maakonnas pole neil töökohti, pole väärilist elamispinda. On tähtis, et inimestel oleks võimalus väärikalt elada igal pool Eestis,“ ütles Toom.
Toom rõhutas, et kuigi sotsioloogid väidavad, et piirkonna elanike ettevõtlikkus on madal, tegelikult on ettevõtlikkuse tase igal pool sarnane – 10% ringis. Ida-Virumaalt aga on kõige ettevõtlikumad ära sõitnud, kuna kõik otsivad, kus on rohkem perspektiive.
Toomi sõnul on riigi tasemel praegu esmatähtis maksureformi läbiviimine. „Siit võtamegi raha lubaduste täitmiseks. Meil on palju teha. Eestis on kärbitud sotsiaalvaldkonna eelarvet. Tuleb peatada kurikuulus töövõimereform. Ida-Virumaal on 20 000 töövõimetuspensioni saajat, seega on probleem maakonna jaoks põletav,“ ütles Toom.
Veel üheks võtmeküsimuseks on põlevkivienergeetika. „Kui tuli direktiiv, millega oleks põhja läinud mitu tuhat töökohta, me suutsime seda torpedeerida, aga see oli ime. Nüüd on tulemas järgmine direktiiv, mis on tegelikult palju hullem: kaugküttes tahetakse keelustada põlevkivi põletamisel tekkiva gaasi kasutamine. Ja see direktiiv tuleb juba käesoleval aastal ning ma pole kindel, et me saame seda uuesti torpedeerida. Kui ma loen põlevkiviarengukava aastani 2030, siis see dokument ei vasta kaugeltki reaalsusele, kus me praegu oleme. Põlevkiviarengukava tuleb põhjalikult üle vaadata ja jälgida trende, mis valitsevad praegu Euroopa Liidus ning millega me peame arvestama“, märkis Toom. Toomi sõnul on põlevkivi meie ressurss ja meie energiajulgeoleku pant, aga riik tihtilugu ei korva keskkonnale tekitatud kahju. Ressursitasudest jõuab tagasi maakonda vaid 10%, ja kahju jääb kohaliku omavalitsuse või maaomanike kanda.
