AHHAA kutsub tähistaevast vaatlema ja pildistama
26. ja 27. veebruari õhtul kutsub teaduskeskus AHHAA kosmosehuvilisi teleskoobiga tähti ja planeete uudistama ning soovijad saavad öötaevast läbi teleskoobi ka pilti teha.
AHHAA planetarist ja vaatlusõhtute korraldaja Margus Aru räägib, et kosmosesõpru ootavad keskuse katusel lausa kaks teleskoopi. „Esimene neist on läätsteleskoop ehk refraktor, mis vaatluse ajal tähtedega kaasa liigub; teine aga staatiline peegelteleskoop, millega on hea näiteks Kuud uurida“. Aru julgustab vaatlusõhtutest osa võtma ka neid, kes varemgi teleskoobist taevast uudistanud on. „Tähistaevas on pidevas muutumises ning iga korraga võib midagi uut näha.“ Hea õnne korral saab AHHAA vaatlustel lisaks Kuule, planeetidele ja tuttavamatele tähtedele näha ka kaugemaid udukogusid ja galaktikaid.
Huvilised saavad proovida tähistaevast läbi teleskoobi ka pilti teha, kusjuures pildistamiseks piisab täiesti nutitelefonist. „Ka tagasihoidlikuma telefonikaameraga võib juba päris häid pilte saada,“ kinnitab Margus Aru. Kuigi pildistamiseks sobib iga teleskoop, on AHHAA läätsteleskoobil oluline eelis: see liigub taevakehadega kaasa ning fotod tulevad kvaliteetsemad. Aru lisab, et öötaevas on palju põnevat ning pildile võib püüda isegi hiidplaneedi Jupiteri.
Lisaks teleskoobiga taeva uudistamisele ja pildistamisele saab erinevate taevakehade kohta ka vaatlusõhtute läbiviijatelt otse lisainfot küsida. „Uurime, millised tähtkujud ja planeedid meile üldse näha on, millised tähed on kõige heledamad ning millised tehiskaaslased taevas ringi tiirutavad. Samuti saab soovi korral täpsemalt teada erinevate teleskoopide ja pildistamisvõtete kohta,“ räägib Margus Aru.
Tähevaatlused toimuvad AHHAA teaduskeskuses 26. veebruaril kell 20 ja 27. veebruaril kell 21 ning on kõigile huvilistele tasuta. Eelnev kogunemine ja registreerimine toimub keskuse fuajees 30 minutit enne ürituse algust ning korraga pääseb katusele 15 inimest. Vaatlused toimuvad ainult selge ilmaga.
Lähemalt saab lugeda keskuse kodulehelt.
