INTERVJUU! Riigikogu liige Tanel Talve: EIT muudab kohalikud kogukonnad tugevamaks
Kahtlemata on eitedel ja taatidel maaelu püsiväärtuste hoidmisel ja põlvkondade järjepidevuse kindlustamisel oluline osa. Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Tanel Talve peab aga lühendi EIT all silmas kolme tähtsat faktorit: elektrit, internetti ja teesid, mis võimaldavad kohalikke kogukondi tugevamaks muuta ja neil jõudsamalt enda eest hoolitseda. Talve mõtestas lahti ka kodanikuühiskonna olemuse ja soovitas kõigil kodanikuühiskonnas võimalikult aktiivselt osaleda. Veel rääkis ta oma panustamisest riigireformi ja meenutas silmapaistvalt eduka tulemusega lõppenud kandideerimist Euroopa Liidu parlamenti 2014. aastal. Küllap valdavale osale Eestimaa inimestest on Tanel Talve isiksus talletunud mällu Kanal 2 uudisteankruna. Arvestades seda, valis ka Heade Uudiste portaal intervjuu avalöögiks märgusõna “uudis”.
Meil on tegemist intervjuuga Heade Uudiste portaalile ja seepärast siis sissejuhatuseks küsimus – mida teie kui staažikas uudisteankur peate heaks uudiseks?
Kõigepealt – siiani peab paika vana hea ütlus, et uudis pole see, kui koer hammustas inimest, vaid see, kui inimene hammustas koera. Vaadake tänases uudistevoos veidi ringi ja küsige endalt, kui palju sellest tõest enam kinni peetakse. Teiseks muidugi on hea uudise kindel tunnusmärk tasakaalustatus ja erapooletus. Ka selles osas jääb tänapäeva n-ö klikipõhises uudistemaailmas tihti puudu.
See oli nüüd vormi osas – sisu on veel eraldi teema, tundub, et head uudised ei müü eriti, seepärast domineerivad n-ö halvad, skandaalsed, isegi vihaõhutavad teemad.
Kuivõrd käsitlevad ajakirjanik ja riigipalgal poliitik head või halba uudist ühtemoodi, kuivõrd erinevalt?
Kindlasti on vaatenurk erinev, kuid hariv, tasakaalustatud, kõiki osapooli ärakuulav ja tõest informatsiooni edastav peaks olema uudis ju igal juhul, seda hindan nii ajakirjaniku kui ka poliitikuna.
Te olete pärit Tallinnast, kuid poliitikasse, täpsemalt omavalitsuspoliitikasse jõudsite maaelu kaudu. 2013. aastal valiti teid Anija valla volikogu liikmeks. Kuidas maaelu üldse lähedaseks sai?
Ma olen olnud nüüdseks juba 10 aastat Voose, oma koduküla seltsi juhatuses ja püüdnud koos mõttekaaslastega teha kõik selleks, et see juba aastal 1241 esmamainitud inimeste elupaik alles jääks, elaks ja õitseks. Eks sealt on kõik loogilist rada läinud, ma näen, et kui ise ei tee, siis ei juhtu midagi. Sellest ka loogiline jada – külaselts, kohalik omavalitsus, riigikogu.
Teie jaoks on olnud üheks oluliseks mõisteks kodanikuühiskond. Kuidas selle termini lahti mõtestaksite?
Minu jaoks ei tähenda kodanikuühiskond ainult kaasamist, nagu minu arust ekslikult seda kõike nimetatakse. Mõte on ikka osalemises, mitte et keegi kaasab sind kuhugi, vaid et sa ise osaled! Siin on päris suur vahe.
Kui kaugel on lood kodanikuühiskonna ülesehitamisega Eestis?
Viimased aastad on näidanud, et me oleme päris jõudsalt edasi liikunud, meie kogukonnad on saanud tugevamaks ja omavad aina rohkem mõjujõudu, inimeste teadlikkus on tõusnud, üha rohkem tõesti osaletakse, mitte ei oodata, et keegi kaasab või veel hullem, midagi sinu eest ära tegema tuleb.
Millised on teie jaoks kõige olulisemad teemad riigikogu maaelukomisjoni liikmena?
Ma olen oma eesmärgi sõnastanud sedasi, et maaelu ei tähenda ainult põllumajandust ja eriti tänast majandussituatsiooni arvestades peame üha rohkem tähelepanu pöörama sellele, et maal oleks alternatiivseid tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule. Midagi pole teha, tootmine muutub aina efektiivsemaks ja majanduslikult on mõttekad suurtootmised, kus inimtööjõudu üha vähem tarvis läheb. Ja kui me tahame, et linnas endale majandusliku kindluse taganud perekonnad naaseksid maale, elutervesse ja mõnusasse keskkonda, peame tegema kõik selleks, et neil oleks olemas kolm põhilist asja, ühisnimetajaga EIT – ehk elekter, internet ja teed. Siis muutuvad ka kohalikud kogukonnad tugevamaks ja suudavad ise enda eest rohkem hoolitseda.
Olete öeldnud, et olulisemad seadused peaks riigikogus vastu võtma erakonnaüleselt. Kui kaugel me oleme sellest eesmärgist?
Olen loonud riigikogus riigireformi toetusrühma, kuhu kuulub saadikuid kõikidest erakondadest. Meie esimene suurem kohtumine peaks aset leidma augusti lõpus või septembri alguses ja loodan väga seal saavutada kokkuleppe paaris-kolmes tähtsamas reformis, mis tuleb erakonnaüleselt läbi viia, et meie riik oleks jätkusuutlik ja edukas ka aastakümnete pärast, mitte ainult järgmisteks valimisteks.
Miks ja kuidas jõudsite järelduseni, et teie tõekspidamistele ja arusaamadele on kõige lähedasem sotsiaaldemokraatia?
Moodne sotsiaaldemokraatia tähendab minu arust kolme asja – sotsiaalselt vastutustundlik, demokraatlik ja kolmandaks arengule suunatud. See kolmas sammas on hakanud nüüd sotside puhul ka üha tähtsamaks muutuma ja ma ei arva, et üks erakond saaks ainult sotsiaaltoetuste teemale tuginedes olla edukas. Ilma majandusliku arenguta pole ka laiapõhjalist sotsiaalset kaitset võimalik pakkuda.
Arvestades teie tegusust ja mitmekülgsust kipub tekkima küsimus, kas riigikogus vahel igav ei hakka?
Igav on neil, kes ise antud võimalusi ära kasutada ei soovi või ei viitsi. Minul seda muret ei ole.
Oma mentoriks parlamendis olete nimetanud Ivari Padarit. Jagab ta teile ka soovitusi ja nõuandeid?
Loomulikult kuulan ja võtan arvesse kogenud inimeste juttu ja õpetusi.
Vikipeediast võib lugeda, et õppisite Tartu ülikooli Pärnu kolledžis hotellindust ja turismi. Kas õpingud on nüüdseks lõppenud?
Hetkel kirjutan seal oma lõputööd ja uurin, kuidas on meil ja mujal maailmas turismi mõjutanud atraktiivsed tõmbenumbrid, nende olemasolu tähtsus. Lottemaa-suguseid suurelt mõtlevaid atraktsioone peaks meil kindlasti palju rohkem olema, peaksime soodustama selliste n-ö hullude mõtete elluviimist, sest maailma kogemus näitab, et just nende pärast minnakse kas või maailma otsa.
Kuidas suhtute majutusasutuste käibemaksu suurendamisse?
Kindlasti ei ole see turismile kui ekspordiga tegelevale sektorile kasulik ja kõik sellised maksutõusud on tingitud sellest, et me oleme varasematel aastatel liiga vähe teinud selleks, et riik raha juurde saaks, see tähendab siis majanduse ehk ettevõtluse, eriti väikeettevõtluse soodustamist. Liiga palju bürokraatiat ja tendents, et suured ettevõtted, eriti riigi omanduses olevad, väga ei vastuta oma tegude eest, samas kui väikesi, keda on meil ju enamus, pitsitatakse igalt poolt.
Samas peavad ettevõtjad ka ise peeglisse vaatama ja küsima endalt, miks on neil nii suur tööjõu voolavus, kas nad on teinud oma tootearenduses kõik selleks, et olla müügis edukad jne.
Teie tippsaavutuseks poliitikas võib vist lugeda 10 074 hääle kogumist Euroopa Liidu parlamendi valimistel üksikkandidaadina, mis oli Indrek Tarandi järel teine tulemus.
Millega oma populaarsust Euroopa Liidu parlamendi valimistel ise põhjendate?
Ju ma olin siis inimestele varem oma tegevusega kodanikuühiskonna rajamisel silma jäänud, ainult teles töötamist selle „süüks“ panna ei saa, nagu näitasid ka viimatised riigikogu valimised nii mõnegi teise kandidaadi puhul.
Küllap jälgite rahvusvahelises poliitikas toimuvat. Missugused ajad on praegu Euroopa Liidus?
Minu arust on Euroopa Liidus murrangulised ajad ja usun, et õige on liikuda siiski föderaliseerumise suunas. On arvatud, et Liit tänases koosseisus ja kujul on ennast ammendanud ja et moodustatakse uus. Siin peaks Eesti olema teerajaja, mitte sabassörkija. Nii et me peaksime väga tähelepanelikult tänaseid protsesse silmas pidama ja targalt tegutsema.
Kas Kreekas toimuv on teie arvates ennekõike komöödia, tragikomöödia või tragöödia?
Kreekas toimuv on ammustel aegadel vastu võetud valede otsuste tagajärg. Siingi tuleb mõelda, kas Euroopa Liit tänasel kujul on parim variant või peaks siin tegema julgemaid otsuseid.
Te olete olnud ka televisioonis motoreporter. Kuidas motohuvi alguse sai? Millised on huvitavamad elamused motoreporteri rollis?
Mootorratastega olen kokku puutunud poisikesest saati, eeskujuks minu tädipoeg Sigmar. Sääreväristajast suurte tsikliteni, kõik sai tema eeskujul järele proovitud. Sealt see pisik külge jäi ja enam ära ei lähe. „Motoreporteri“ seltskond tegi oma esimese reisi 2005, Krimmi. Motomatkamine ongi see, mis mulle tsikliga teha meeldib, niisama linna vahel ridade vahel sõeluda pole minu stiil. „Motoreporteriga“ maailma eri paikades ringi sõites oleme avardanud oma silmaringi – erinevad kultuurid, usundid, kliima… Selline reisimine on mõttemaailma kõvasti muutnud, saad aru, et elu pole mustvalge, vaid kirevaid värve täis. Ja et kodus on ikka kõige parem olla 🙂 Värvikaid seiku on reiside jooksul nii palju olnud, et nendest saaks eraldi loo kirjutada.
Kas olete mootorrattaga riigikogusse tööle sõitnud?
Jah ikka, tsikkel on ilusate ilmadega mulle tavaline liiklusvahend.
Te olete riigikogusse valitud Jõgeva- ja Tartumaalt. Jõgevamaaga on seotud ka rahvusvaheline motomatkajate kokkutulek Jõgevatreff. Olete te sellel sündmusel ka osalenud?
Olen Jõgevatreffi külastanud kümneid kordi, viimastel aastatel kahjuks pole enam saanud sellest osa võtta, kuna oleme ise olnud kusagil kaugel maal tsiklitega. Aga Igori (Jõgevatreffide korraldamise idee algataja Igor Ellisson) ja tema pere ees müts maha, et nad nii kaua seda vahvat sündmust on vedada jaksanud. Paraku mulle tundub, et kohalik omavalitsus ja ettevõtjad ei ole lõpuni seda potentsiaali, mida Jõgevatreff pakub, osanud ära kasutada. Mujal maailmas toetab kohalik võim kahe käega selliseid inimesi, kes nende juures suuri sündmusi korraldavad, ärgitades ka kohalikke ettevõtjaid ära kasutama fakti, et tuhanded inimesed, tarbijad, nende õuele tuuakse. Pisut enam võiks olla näha seda ettevõtlikkust ümbruskonnas”.
Milles seisneb teie arvates teie valmisringkonna maakondade, Jõgeva- ja Tartumaa omapära?
“Eesti ees seisab hulk lahendamist vajavaid väljakutseid, mis on nii maakondade kui ka erakondade ülesed, kui me neid ära ei lahenda, pole mõtet rääkida ühe või teise piirkonna arengust eraldi. Suure pildi nägemine, omavaheline koostöö, inimeste endi ettevõtlikkus, teotahe, kvaliteetne haridus juba alates lasteaiast – kõik see on tähtis igal pool Eestis. Ja vajaks kõvasti arendamist. Üks asi, mille eest maaelu arendajana seisan, on fakt, et maaelu ei koosne vaid põllumajandusest. Tänases situatsioonis peaksime üha rohkem mõtlema, kuidas rakendada maal põllumajandussektorist vabanevat tööjõudu. Sest tootmise üha efektiivsemaks muutumise käigus inimtööjõudu paratamatult enam nii palju vaja pole, traktor künnab ka varsti ise põldu, rääkimata suurfarmidest, kus robotid lehmi lüpsavad. Väikeettevõtlus, turism – neid valdkondi peaks jõuliselt arendama.”
Interneti andmetel olete ansambli Ajaratas Halastamatult Veereb, Ei Teda Peatada Saa, Eriti liige. Kuidas ansambel tekkis ja kas laulate ikka koos?
“See trio sai kokku ühise sõbra sünnipäevaks, kingitusena. Ja kuna meil oli lõbus ja publikul ka, tellitakse meid jätkuvalt vahvatele sündmustele esinema. Ja me läheme rõõmuga, kui on äge seltskond :)”
Võib teid taas näha teleekraanil mõnda saadet juhtimas?
“Olen jätkuvalt nutisaate „Galileo“ juht. Kui mõni huvitav uus idee ja pakkumine tuleks, miks mitte”.
Mida arvate, kas Eestis on puudu poliitika-teemalisest huumorisaatest, nagu näiteks “Pehmed ja karvased “, mis oli vahepeal ka Kanal 2 eetris? Näiteks peaminister Taavi Rõivasest ja tema kaasast Luisa Värgist võiks saada üsna hea nukupaari.
“Häid huumorisaateid pole kunagi liiga palju, nii et kõik nad on loomulikult oodatud!”
Härra Talve, mis on teie lemmikaastaaeg?
“Kui on head sõbrad ja õiged riided, on kõik aastaajad vahvad, tsiklimehena teeb hinge ärevaks loomulikult kevad, kui saab esimesed tiirud mootorrattaga teha 🙂
Kui palju jääb aega suvepuhkuseks, kus seda veedate?
“Riigikogulasena olen terve suve mööda Eestimaad sõitnud, kohtunud külaseltsidega ja arutanud kohaliku elu edendajatega, mida ja kuidas saaksin mina neile kaasa aidata oma uues töökohas. See on minu jaoks ka puhkus, mul on alati olnud töö ühtlasi ka hobi, sellist päris puhkust pole mul juba aastaid olnud. Aga lõõgastun peamiselt ikka oma maakodus, Voose külas Harjumaal Anija vallas.”
Jaan-Ivo Lukas
