KUMA KUNSTIJUTT! Viimane saade räägib kunstinäituste kaasahaaravast olulisusest
Seekord on eetris kunstijuttude viimane saatelõik, eelnevalt on kaks vestluskaaslast nelja saate jooksul erinevatest aspektidest vaadatuna tutvustanud Tallinna raekojas avatud unikaalset Euroopa vanade maalikunstnike teoste näitust nimetusega “Kunst valitseb”.
Kuma Raadio saatejuht Mati Palmet nendib, et väljas on tööd sellistelt autoritelt, keda teab ka selline inimene, kes kunstist suurt midagi ei tea. Kuna maalid on pärit erakogudest, siis on tegu ainulaadse tutvumisvõimalusega, mida kasutavad iga päev üle 300 näitusekülastaja. Kuna info kunstinäitusest üha levib, siis on oodata ka külastajate arvu suurenemist, seda enam, et kinnistamaks elamust, on paljud otsustanud raekotta tulla ka teist korda.
Saatejuht uuribki alguses, et mis ajal on kõige õigem tulla inimesel, kel pole üldiselt tähtis, mis nädalapäeval või kellaajal kunstiretk ette võtta. Näitusest rääkima tulnud kuraator Piia Ausman soovitab hommikut peale avamist kell 9.30. “See oleks nagu meditatsioon päeva alguses,” seletab ta. “Vanalinnas tehakse kohvikud lahti 11-12, enne käite rahulikult näitusel ära ja pärast seedite kaunist kogemust kohvitassi taga.”
Oma järgmist küsimust peab Mati pisut banaalseks, selliseks, mis tekitab mõtte seda mitte küsidagi, aga kuivõrd kuulajale on see ilmselt huvitav, siis küsimus kõlab: “Milline näituse töödest on oksjoni poolelt võttes kõige kallim?”
Näituse kuraator nendib, et kunstinäituse korraldajad on püüdnud rahast mitte rääkida, kuid üks väga hinnatud autoreid on kahtlemata Pieter Brueghel. “Näitusel on ka üks Lucas Cranachi töö, “Müsteerium”, mis on väga väärtuslik”, täpsustab ta, lisades, et näitusel pole tegelikult mingit seost kunsti müümisega ja rahaküsimustega. “Oleme öelnud, et nagu näituse pealkirigi ütleb, siis valitseb kunst, mitte raha; valitsevad väärtused, mis maalidesse pandud veel enne kui me hakkasime väärtust rahasse arvestama.”
Nüüd jätab saatejuht raha kõrvale. “Mis tundub kõige hinnalisem kas siis autori harulduse või kujutatu ainulaadsuse järgi?” uurib ta. 20 aasta läbi Haus Galerii, Eesti kunsti ja rahvusvaheliste projektide kunstis tegutsenud Piia Ausmanile on kogu näitus üks särav hetk ja ta vaatleb seda laiemalt.
“Kogu energia, mis sellest ajastust tuleb, on taas mind pannud kunstile vaatama eksistentsinaalse pilguga, väärtuseks on kogemus, mis on pannud mõtlema selle peale, et mis teeb inimese kestvaks. Nende tööde autorid kestavad ka inimestena, parim ja ilusam osa meist ongi igavene ja see näitus on pannud mind uskuma inimloomuse igavikulisusesse — see on ehk olnud kõige ilusam kogemus,” seletab kuraator. “See tuleb läbi terviku, läbi filosoofia, läbi fakti — näitus kui fakt, tööde kestmine kui fakt, tunne, mis oli tolles ajas, kui kunstnikud maalisid, et see võib tekkida ka täna. Näiteks virsik või viinamari pildil on nii värske, et tekib tahtmine seda haarata, see on fenomenaalne.”
Jutt raha ja võimu skaalal viib kunsti ja võimu kooseksistentsile ja Mati meenutab üht maailma esiterroristi Uljanovit, kelle arvates olid võimu betoneerimiseks vajalikud filmikunst ja tsirkus ja ta pani asjad selles suunas liikuma. Keskajal aga tema sõnul nii võimsat meediumi nagu filmikunst polnud ning Piia tuletab meelde, kui suurt psühholoogilist elamust pakkusid tollal karnevalid. Saatejuhi küsimus seisneb aga selles, et kas kunsti kaudu oli võimalik ka võimuhoobasid liigutada, kuivõrd kunst on kuidagipidi ikka võimu teenistuses olnud?
“Tundub, et kunst on olnud võimsam kui võim, sest võim on vajanud kunsti oma võimu rõhutamiseks. Võim on vajanud kunsti rohkem kui kunst võimu”, selgitab Piia Ausman. “Näitus “Kunst valitseb” asub samuti 750-aastases võimu sümbolis Tallinna raekojas ja kui me selles hoones anname võimu kaunitele väärtustele, manifesteerime me midagi eriti tähtsat sellest tänases ühiskonnas, kus kõik on segamini, inimesed jooksevad mööda maailma edasi-tagasi ja tasakaalupunktid on käest läinud. Kõige kõrval, mida tollane kunst kannab, on sel seos ka tänase päevaga, sest kui me anname ruumi kunstiväärtustele, siis tasakaalustame ennast ja ühiskonda.” Piia sõnul saadab näitust platonlik tsitaat sellest, et tegelemine ilusate asjadega viib ilusate mõteteni, see omakorda ilusa eluni ja iga järgnev samm viib meid lähemale absoluutsele ilule.
Saatejuht tõmbab taas paralleele, mis tekkisid ühes varasemas saates Rock Summeri edulooga seoses ja ta tahab teada, et kas ka kõigema suurema pessimismi korral võib eeldada, et “Kunst valitseb” projekti puhul on tegu läbimurdega kunstinäituste külastamistes.Tena meenutuste järgi oli üliedukas juba Salvador Dali kunagine reproduktsioonide näitus, nüüd aga on kohal päris autorite päris teosed. Piia Ausmani arvates on tegu läbimurdega, kui me seda sellena ka võtame — asjad on just selised, millistena me neid näeme.
Tallinna näituse kohta on positiivset arvamust avaldanud külalised ja ka siin käinud rahvusvaheline tippkunsti ajaloolaskond. Piia Ausmani arvates peaksime me oskama kultuuriga nii ümber käia, et see annaks ühiskonnale midagi olulist juurde. “Tallinna vanalinn, pealinn üldse ja kogu Eesti vajavad väärtuslikke ja filigraanselt teostatud projekte, see tõstab kogu meie riigi kultuuritaset laiemalt,” täpsustab ta.
Saatejuht võtab näitena Viljandi folgi, sest folgiinimesed uurivad pärast üritust, et kas kõik nendesugused ikka olid kohal. “Ka kultuuriinimesed küsivad pärast oktoobrit, kes on raekoja näitusel käinud ja kui ei, siis kus sa olid need paar kuud, et sinna ei jõudnud — see läbi sotsiaalse suhtlemise tekkinud küsimus on avatud intellektiga inimeste mõõdupuuks saamas,” arutleb Mati.
Kuivõrd manifesteerimisest on juba juttu olnud, tuletab saatekülaline meelde, et me teeme seda projektiga läbi kõrgväärtuste. Piia Ausmani hinnangul me eksime, kui arvame, et tegu on Lääne-Euroopa kunstiga, mis polegi päris meie oma — kuigi meist on üle käinud mitmed võõrvõimud, oleme me tänu sellele kuulunud Euroopa ühisesse kultuuriruumi. Jutuks oleval perioodil 15.-17. sajandini oli Tallinn osake Hansa Liidust ja siis toimus linnade vahel pidev kultuurivahetus.
“Selle ajastu pole midagi nii kauget, et me ei peaks seda manifesteerima,”on kuraator kindel. “Kui me läheme nende väärtustega kaasa, pöörame sellele tähelepanu, sellest räägime, siis olemegi läbi murdnud, me oleme teistsuguseks saanud.”
Saatejuht võtab üles fakti, et tööd on tulnud erakogudest. “Olen mõelnud neist kui individualistidest, kes on need teosed küll välja andnud, aga pärast seda need sukelduvad tagasi erakogudesse — mis paneb kunstikogujaid neid välja andma, kas siin on suured rahad vahel?” küsib ta.
Piia Ausman selgitab üht inimlikku printsiipi — kui inimesed midagi koguvad, siis on nad kogutavatest objektidest üldjuhul sedavõrd vaimustunud, et tahavad seda vaimustust teistega jagada. Kui inimesel on suurem kollektsioon ja mõni töö on kuhugi kauemaks seisma jäänud, siis hakkab tal kahju ja ta toob selle nii iseenda kui teiste jaoks välja.
Kuraatori sõnul on kunstitegelaste rahvusvahelisel seltskonnal Art Life hetkel ligipääs ligi 4000 erinevates erakogudes asuvale väärtteosele, millega on neil võimalus vastavalt lepingutele korraldada selliseid näitusi nagu “Kunst valitseb” Tallinnas. “See ei jää ainult Tallinna, meil käivad läbirääkimised, et sellega maailma edasi minna,” täpsustab ta. Seepeale teatab Mati, et on individualistidele natuke andeks andnud.
“Missioon on väga oluline, metseenlikke missioonitundega inimesi on nende projektide taga väga palju,” lisab Piia. Saatejuht loodab veel, et maailma laienedes ei tõmmata Eesti pealinna suuremate metropolide kasuks maha neist nimekirjadest, kuhu sellised näitused tuuakse. “Mida rohkem me sellistele projektidele aplodeerime, seda vähem seda juhtuda võib,” arvab külaline.
Viimane, viies kunstilugu on Kuma raadio eetris reedel kell 10.40 ning näitus “Kunst valitseb” ootab kõiki Eestimaa inimesi Tallinna raekoja seinte vahele nautima osakest ajaloolisest kõrgkultuurist.
KUULA RAADIOSAADET!
[mp3-jplayer tracks=”http://goodnews.ee/raadio/Raadiosaade Kunst valitseb Kuma raadios 21.08.15.mp3″ width=”640px” height=”100px” style=”dark bars100 btransbars” images=”http://www.goodnews.ee/wp-content/uploads/2015/08/Piia-Ausman.jpg” pos=”rel-C” dload=”n” list=”n” autoplay=”n”]
Jüri Kukk
