KOERAD ON VÕRRATUD! Liisa Addi jagab läbi oma piltide koertele armastust
Kodutute loomade varjupaigad on kohad, kus pääsevad valla kõigi heatahtlike inimeste parimad emotsioonid. Liisa Addi on noor naine, kes ühendas oma fotohobi hoolivusega mingil põhjusel koduta jäänud koerte vastu ja sellest kooslusest sünnivad liigutavad pildid meie neljajalgsetest sõpradest. Kõigest räägib täpsemalt Liisa ise.
Liisa, mis seob Sind koerte ja kodutute loomade varjupaikadega?
Mulle on loomad alati meeldinud ning ma tunnen, et heategevusest osavõtmine on midagi, mida võiksid kõik mingil määral teha. Ma olen lastele ja loomadele juba pikemat aega raha annetanud, kuid nüüd tundsin, et ma tahan ka päriselt sellest osa võtta: näha reaalselt,et see, mida ma teen, muudab midagi.
Miks Sa nende pildistamise ette võtsid — kas missioonitundest või lihtsalt fotograafina või mõlemat koos?
Fotograaf ma kindlasti pole. Teen seda ikkagi lõbu pärast ja sellepärast, et minu tegevusest on abi. Piltide tegemine on selline asi, mida ma ei tahaks raha eest teha, ning varjupaikadel on just piltidest puudus. Nii et mul on tohutult hea meel, et ma saan abiks olla.
Sa teed pilte varjupaikade kodulehtedele, aga kas ka nii-öelda kunstifotodena?
Eks need varjupaiga pildid ongi minu meelest ka veidi kunstilised. Leian aega, et neid töödelda ja vahel lisan ka omapoolset fantaasiat juurde. Mulle meeldib ikkagi ainult koertest pilte teha: neil on nii palju erinevaid emotsioone ning läbi mängu näitavad nad neid mulle hea meelega.
Kus võib Sinu pilte näha?
Varjupaiga koertest tehtud pilte näeb nii nende instagramis @varjupaikademty kui ka vahetevahel Varjupaikade MTÜ Facebooki lehel. Enda koeral on ka oma instagram: @bostonterriercharlie
Millised on Sinu emotsioonid pildistamistelt?
Lihtsalt super! Iga laupäev valin ühe varjupaiga, kus ma pildistamas käin ja ma alati ootan seda suure põnevusega. Koerad on nii elevil, kui nad saavad minna jalutama ja mängima, pealegi saab hulganisti maiust ka. Mu õde Marion on alati minuga kaasas, ta aitab assisteerimisega ja koera juhtimisega. Pildistamine on igatpidi lõbus!
Mida positiivset annab pildistamine neljajalgsetele?
Positiivne on ikka see, et peale pildistamise saavad koerad meiega palju tegevust ja liikumist. Koerad näitavad meile nende kõige ägedamaid emotsioone! Kahju on neid pärast tagasi oma aedikusse viia! Pärast sellist koeraga tutvumist tahaks ta pigem koju viia! Ma tahaks, et inimene näeks läbi minu piltide kuidagigi seda, kui ägedad need koerad on. Ma tahaks kõik need emotsioonid endaga purgis kaasa võtta ja siis inimestele jagada. Neid koeri on varjupaikades palju ja ükski ei vääri seal olemist. Nad on kõik õpivalmis aktiivsed elavad loomad ning ma loodan, et nad leiavad head omanikud.
On Sul endal koer või kass?
Endal on mul koer, 2.5 aastane bostoni terjeripreili, Charlie. Oleme nagu sukk ja saabas: oleme hommikust õhtuni kogu aeg koos. Enam ei oska küll elu ette kujutada ilma koerata.
Räägi veidi ka endast, oma tegemistest ja fotohuvist.
Ise olen tätoveerija/illustreerija. Pärast seda, kui mu hobi mu tööks sai, oli mul uut loomingulist tegevust vaja, mis täidaks mu vaba aja. Nii ma avastasingi tänu oma fotosõpradele, et ka mina võiks pilte teha. Siiamaani see piirdubki hetkega, kus hakkavad koerad ja mul on selline tunne, et sinna see püsima jääbki. Ma olen tänulik, et mul on selline elustiil, mis võimaldab mul heategevusega tegeleda. Ma väga loodan, et see mida ma teen, inspireerib ka teisi aktiivsemalt heategevusest osa võtma. Kõige suurem rõõm on ikka aitamise rõõm.
Usutles Jüri Kukk
