PALJU ÕNNE! Riigipea andis üle noore teadlase preemia ja noore IT-teadlase eripreemia
President Toomas Hendrik Ilveselt said täna Vabariigi Presidendi Kantseleis noore teadlase preemia erandkorras kaks teadlast – botaanik ja mükoloog Leho Tedersoo ning meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak. Esmakordselt andis president Ilves üle ka IT-teadlase eripreemia, mille pälvis andmetöötlussüsteemi Sharemind looja, arendaja ja rakendaja Dan Bogdanov.
Noore teadlase preemia suurus on 5000 eurot ja seda rahastab Väino Kaldoja. Noore IT-teadlase eripreemia suurus on 5000 eurot ning seda rahastab Skype Eesti.
President Ilves nentis oma sõnavõtus, et Andra Siibak, Dan Bogdanov ja Leho Tedersoo kehastavad Eesti teaduse uut põlvkonda. “Kui sageli kuuleme kurtmist, et teadus, majandus ja riik tegutsevad omasoodu ega leia üksteist, siis teie, head laureaadid, olete tõestanud vastupidist. Et teadus pole vaid artiklid ja viited teadusartiklite andmebaasis, kuigi ka neid ei tasu alahinnata. Te olete toestanud, et teadlane on – nagu ta on alati olnud – inimarengu uute horisontide esimene kompaja,” ütles riigipea.
President Ilves rõhutas, et laureaatide sihikindel töö toob juba täna Eestile praktilist kasu. “Nagu ühe soovituskirja autor tabavalt märkis: tänu teile on kogu maailma valdkonnateadlaste silmad pööratud Eestile. Seepärast tuligi Kultuurirahastul erandlikult anda tänavu välja kaks noore teadlase ja üks noore IT teadlase preemia. Viimane neist esmakordselt selle auhinna ajaloos. Ma tänan teid suurepärase panuse eest meie koigi maailma avardamisse,” lisas president Ilves.
Esmakordselt andis president täna Skype Eesti toetusel üle noore IT-teadlase preemia. “Asutasime koos presidendi kultuurirahastuga noore IT-teadlase preemia, et Eesti noorte teadlaste teadmistejanu, suurelt mõtlemine ja uurimustöösse pühendumine saaks vajaliku toetuse,” sõnas Skype Eesti juht Andrus Järg. “Tahame anda andekatele tegijatele võimaluse süvitsi minna ja maailma mastaabis tippu tõusta. Esimene preemia saaja Dan Bogdanov on just sellise noorteadlase mõõdupuu ja loodan, et eeskujuks järgmistele preemiatele kandideerijatele. Usume Skype’is, et teadusel põhinev ühiskond on laiemalt kasulik, luues võimaluse uudishimu, hariduse ja tehnoloogilise arengu sulamil majandusarengusse ja laiemalt Eesti ühiskonna elujõudu panustada,” lisas ta.
Andra Siibak on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute vanemteadur, meediauuringute õppetooli juhataja ning meedia ja kommunikatsiooni doktoriõppekava programmijuht. Pärast doktorikraadi kaitsmist meedia ja kommunikatsiooni erialal aastal 2009, töötas Siibak paralleelselt Tartu Ülikooliga ka Rootsis, Södertörni Ülikoolis (2009-2012) ning läbis seal post-doktorantuuri. Ta on olnud ka Aarhusi Ülikooli (Taani) külalisteadur ning Masaryki Ülikooli (Tšehhi) külalisõppejõud. Siibaki peamised uurimishuvid on seotud internetiuuringute valdkonnaga; peamiselt on ta oma uuringutes keskendunud eri põlvkondade uue meedia kasutuspraktikate uurimisele tehnoloogiast küllastunud ühiskonnas. Ta on uurinud noorte tekstilist ja visuaalset identiteediloomet sotsiaalmeedia keskkondades; analüüsinud õpetajate, lapsevanemate ja eakaaslaste rolli noorte internetikasutuse vahendajatena, vaadelnud inimeste arusaamu kujuteldavast ja tegelikust auditooriumist sotsiaalmeedias ning avaldanud mitmeid metodoloogilisi teadusartikleid laste- ja noorteuuringute valdkonnas.
Leho Tedersoo on Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi vanemteadur. Ta on kaitsnud doktoritöö taimejuurtega sümbioosis elavate seente ökoloogiast ja mitmekesisusest Eesti, Seišellide ja Austraalia metsaökosüsteemides. Tema tööde peamine tähtsus seisneb mulla mikroorganismide (eelkõige seente) elurikkuse ja funktsiooni ning neid mõjutavate looduslike protsesside tuvastamises ja modelleerimises globaalsel tasemel. Nende protsesside mõistmine aitab hinnata nii kliimamuutuste üldist mõju metsandusele ja põllumajandusele kui ka kohalikul tasandil mullaorganismide looduskaitselist väärtust. Oma uurimustöös on ta edukalt kasutusele võtnud nn. uue põlvkonna DNA järjestuse määramise tehnoloogiad, mille integreerimine infotehnoloogilise andmetöötluse, stabiilsete isotoopide füüsika ja ökoloogiliste taustandmetega statistilise analüüsiga on olnud sellel interdistsiplinaarsel alal väga edukas. Tedersoo käesolev uurimustöö keskendub globaalsete mullastikuprotsesside ja mikroobide funktsionaalsete omaduste täpsemale modelleerimisele, kaasates ka tuhandete mikroorganismide genoomidest pärinevat informatsiooni. Leho Tedersoo arvukad molekulaarse ökoloogia, metagenoomika ja kliimamuutuste alased uurimistööd on oluliselt mõjutanud selle valdkonna eesliini teadust. Ta on oma valdkonna enimtsiteeritud teadlane Eestis, tema töid on viidatud üle 5000 korra. Tedersoo organiseeritud loodusuuringute käigus on leitud Eestist esmakordselt väga kõrgelt hinnatud delikatess-seente Tuber aestivum (suvitrühvel) ja Tuber borchii (eestikeelse nimeta) viljakehi, ning katseliselt on õnnestunud tammede nakatamine nende trühvlitega.
IT-teadlase eripreemia pälvinud Dan Bogdnov on Cybernetica AS teadus-arendusprojektide juht, andmetöötlussüsteemi Sharemind looja, arendaja ja rakendaja. Bogdanovi magistritöös “Kuidas teha turvaliselt arvutusi ühissalastatud andmetega?” esitleti esimest korda turvaliste ühisarvutuste platvormi Sharemind, mille edasiarendus on olnud Bogdanovi kogu järgneva teadlase- ja inseneritee sisuks. Turvalised ühisarvutused on krüptograafiline tehnoloogia, mis lubab üksteist mitteusaldavatel osapooltel analüüsida üksteise privaatseid andmeid, nii et ei andmed ega ka arvutuste vahetulemused mitte kellelegi ei lekiks; ainult lõpptulemus saab teatavaks neile osapooltele, kellele see analüüsiplaani kohaselt saama pidi. Turvalised ühisarvutused on üks peamisi meetodeid hajussüsteemide, sealhulgas pilvearvutuste privaatsusgarantiide tõstmiseks. Sharemindi platvorm on Bogdanovi panus turvaliste ühisarvutuste valdkonda. Bogdanovi doktoriõppe põhitulemuseks oli tarkvaraplatvorm privaatsust säilitavate arvutuste teostamiseks, mida sai juba toona kasutada reaaleluliste probleemide lahendamiseks. Järgnenud aastate jooksul on antud süsteemi oluliselt edasi arendatud ning tänaseks on seljataga mitmed edukad arendused.
Noore teadlase preemiale saab kandideerida kuni 35-aastane doktorikraadiga teadlane, kes teeb uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuse või ülikooli juures.
Noore IT-teadlase eripreemia on mõeldud kuni 35-aastasele teadlasele, kes on omandanud doktorikraadi või kes on taotluse esitamise hetkel doktoriõppesse vastu võetud (nii Eesti kui välismaa ülikoolis) ning kelle teadustöö on tihedalt seotud infotehnoloogia ja selle valdkonna arendusega (põhifookus: tarkvaraarendus ja -rakendus). Preemiat võib kasutada teadustöö edasiarendamiseks või praktikas rakendamiseks.
