INTERVJUU! Mustvees esinev Siiri Sisask: peipsimaalastel on imeliselt soe süda
Muusik Siiri Sisask esineb täna õhtul kontserdiga Peipsi järve promenaadil Mustvees toimuvate linnapäevade raames. Kõige enam esitab ta laule tänavu ilmunud albumilt „Kuristi kohal“. Pettuma ei pea ka lauljatari varasemate lugude austajad.
Interjvuus Heade Uudiste portaalile kiitis Siiri Sisask Peipsimaa inimeste heasüdamlikkust ja kogukonnatunnet. Kõneaineks oli ka tema eestvedamisel tegutseva heategevusliku MTÜ Saagu Valgus käekäik ja eesmärgid.
Millist inspiratsiooni ammutate esinemispaigast Peipsi järve rannikul, kus paikneb ka National Geographicu kollane aken?
Inspiratsioon sõltub mõneti ilmast. Kui vihma sajab, on Peipsi teist värvi ja inimesed koondunud kuhugi varjude alla. Ilusa ilma korral soovivad aga usutavasti paljud promenaadil jalutada. Muusikuna elan oma lauludesse sisse. Püüan anda seda edasi, mida mul on, sõltumata ümbrusest.
Millest või kellest Mustvee promenaadil laulate?
Esitan muusikat ka varasemast ajast. Ma ei saa sellest mööda minna. Inimesed ootavad näiteks kindlasti laulu „Mis maa see on?“.
Iseäranis soovin aga laulda laule oma hiljuti ilmunud uuelt plaadilt „Kuristi kohal“, kus on Uku Masingu tekstidele loodud viisid. Need laulud on mul südames ja hinges, ühtlasi aga aktuaalsed, justkui pesast välja lastud linnupojad.
Sotsiaalmeedias teie kontserti tutvustades valis Mustvee linnapea Max Kaur tunnuslauluks „Kuu lõhn“.
Ma jäin ka ise mõtlema, millest tuli just selline valik ja ka peaks seda laulu ka laulma. Laul „Kuu lõhn“ on tegelikult alguse saanud 1966. aastal Loomingu Raamatukogu poolt välja antud luulekogus ilmunud Enn Vetemaa luuletusest „Skertso Kuu lõhnast“, mis lõppeb sõnadega „Seal kus kohtuvad hais ja aroom, seal algab kunst“. Mind kõnetas see luuletus väga. Kunst seisneb ju hetke taipamises. Kui me ise tahame, elame iga päev kunstis. Nii kirjutasin ise uue luuletuse „Kuu lõhn“.
Milline on viie koguduse ja viie kiriku, Peipsi kala ja sibula ning teiste Mustvee sümbolite tähendus teie jaoks?
Olen Peipsimaal päris sageli käinud. Seal on meeldivalt kogukondlik suhtlemine nagu teisteski heades Eestimaa paikades. Peipsi kandi inimesed on äärmiselt sooja südamega. Võimalik, et see tuleb usust, traditsioonidest. Sealses piirkonnas osatakse arendada ka omanäolist ärielu. Muide, 2007. aastal olin üheks saatejuhiks koostöös Soome televisiooniga tehtud saatesarjas. Läksin külla ühele Peipsi-äärsele memmele, kes kasvatas küüslauku ja tema aiamaalt on meeles ka lopsakad tillipeenrad. Kui temalt retseptide koha küsisin, ütles ta, et neid antakse põlvest põlve edasi, kuid saladusi ei reetnud.
Ühel Mustvees toimunud rahvaüritusel laulsin laulu „Mis maa see on?“ koos lastega.
Mustvee linnapäevad jõuavad kulminatsioonini laupäeval, kus hilisõhtul ja keskööl saab Peipsi järve kohal silmailu ammutada koguni kahest ilutulestikust. Tule ja valguse teema annab aga ainet küsimuseks, kuidas läheb teie eestvedamisel tegutseval heategevuslikul MTÜ-l Saagu Valgus?
Oleme kasvamas laialulatuslikuks lastekaitsega seotud organisatsiooniks. Püüame, et iga laps oleks Eestis kaitstud, toetatud ja abistatud. Minu teada on Eestis kokku 160 lastekaitsespetsialisti. Kui Riigikogus on 101 liiget, siis on see arv karjuvas vastolus tegeliku vajadusega. Küllap võiksid lastekaitsjad töötada mitte ainult omavalitsustes, vaid ka kodanikuühiskonna raames.
Lastele tuleb anda võimalus ka andekas olla. Sageli on inimesel mitte üks, vaid mitu annet. Mõnikord ei oska inimesed oma andekust ise ära tunda. Andekus on aga seegi, kui keegi näiteks väga hästi süüa teeb või sukki koob või ka kaasinimesi suurepäraselt kuulata ja nendele kaasa mõelda oskab jne.
Mis on teile üldse olulisemad märgusõnad tänavu suvel?
Arvestades pikaajalist töötamist (mais ilmusid Siiri Sisaskil DVD ja luulekogu ning ta avas ka näituse oma maalidest), püüan ennekõike nautida suve ja olla endaga. Kas või nautida seda, kuidas lilled mu koduaias kasvavad.
Usutles Jaan-Ivo Lukas
