Presidendikandidaat Mailis Reps: Eesti suurim valuküsimus on igapäevane toimetulekuraskus
Eesti Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps on Eestimaal ringsõidul, mille jooksul külastab omavalitsusi ja kohtub poliitikahuviliste inimestega. Jõgeva lähedal Õuna puhketalu turismiettevõttes andis potentsiaalne riigiema intervjuu Heade Uudiste portaalile.
Kahekordne haridus- ja teadusminister ja kauaaegne Riigikogu liige on veendunud, et president peab välispoliitikaga tegelemise kõrval vaatama hoolivalt riigi siseelu poole. Iseäranis oluliseks peab ta sotsiaalse võrdsuse ja tasakaalustatuse teemat. Avaküsimus sai aga proua Mailisele esitatud kui viie lapse emale.
Mida lapsed arvavad sellest, et nende ema kandideerib Eesti Vabariigi presidendiks?
Lapsed on üldse minu kõige tulihingelisem toetusgrupp. Mõte, et ema kandideerib presidendiks, on neile väga-väga põnev. Nad elavad eakohaselt kaasa diskussioonile presidendi rolli, Eesti tuleviku jne üle.
Lapsed peavad oluliseks, et maailmas valitseks rahu ja inimesed oleksid piisavalt rikkad. Nende lähenemine on väga positiivne ja optimistlik. Samas panevad nad tähele ümbritseva elu pahupoolt. Näiteks kui oleme tänaval jalutanud, on nad märganud inimesi, kes sattunud elu hammasrataste vahele ja nende kohta küsimusi esitanud.
Mida ütleksite oma esimeses presidendikõnes?
Esmalt tänaksin valijaid, kes mu poolt hääletasid. Sisulisest küljest räägiksin mulle kõige rohkem südamevalu tekitavatest teemadest, nagu tõrjutus, ebavõrdsus, tasakaalutus. Eesti ühiskonnas leidub ebavõrdsust linna ja maa, erinevate rahvusgruppide ning majanduslike sissetulekute vahel. Palju on sotsiaalset tõrjutust.
Kuidas suhtute sellesse, kui teid hakatakse esile tõstma kui naispresidenti?
Kindlasti ei saa presidendi valiku põhjus olla see, et ta on naine. Oluline on see, et president oleks riigile ja rahvale sisuliselt hea. Ma pole aga kunagi varjanud uhkust selle üle, et olen naine. Naisena saan välja tuua neid aspekte, mille vastu on ühiskonnas suur ootus.
Küsimus teile kui Kesk-Euroopa Ülikooli lõpetanud juristile. Kuidas on tänases Eestis lood õigusriigiga?
Juriidiliselt vaadates on JOKK ehk juriidiliselt on kõik korrektne. Meil on oma seadusandlus, kohtunike baas ja üsna kõrge usaldus õigussüsteemi vastu. Valukohad avalduvad aga õigluse poolelt. Kordan juba öeldud märgusõnu: majanduslik ebavõrdsus, koduvägivald jne. Nendes oludes ei saa inimene arvestatavat kaitset, kui pole edukat advokaati kaitsmas. Kaitsjaks ebaõigluse vastu võib mõistagi olla ka kogukond.
Olete ka magister avalike suhete alal. Mis loob Eestile parima mainekujunduse?
Arvan, et Eesti suudab kõige paremini silma paista puhta looduse, nutikate lahenduste poolest (näiteks puidu-metalli- ja toiduainetetööstuses), samuti noorte edukusega. Seda peaksime ühiselt oma brändina välja tooma.
Island paistis silma võiduga Inglismaa meeskonna üle jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel. Mida samalaadset võiks Eesti teha?
Islandi väärtuseks on väga tugev ja väljaarenenud haridussüsteem, mis mõjutanud tulemusi ka spordis. Islandilt on meil õppida ka spordi rahastamist ja treenerite töö väärtustamist, milles Eestis veel palju vajakajäämisi.
Kuidas aitaks tööle presidendina kaasa teie kuulumine Euroopa Liidu Parlamentaarsesse Assambleesse?
Selles organisatsioonis tegeledes olen saanud väga suure välispoliitilise kogemuse. Väga edasiviivad on olnud diskussioonid õigusriigi, demokraatia arengu jne teemadel. Ma olin kuus aastat ka Ukraina raportöör. Käisin kuus aastat kord kuus Ukrainas, viibisin ka Maidanil. Kohtusin korduvalt presidentidega, algul Viktor Janukovitši ja hiljem Petro Porošenkoga. Meie delegatsioon suutis kaasa aidata ka sellele, et endine siseminister Juri Lutšenko vanglast vabastati ja tänu sellele ellu jäi.
Teie arvamus Eesti suhetest Venemaaga nii praegu kui tulevikus?
Euroopa Liidu Parlamentaarse Assamblee liikmena olen Venemaa valukohtadega hästi kursis. Eesti on aga geopoliitiliselt Venemaa naaber ja nii peame me Venemaaga suhtlema. See on kindlasti olulisem ka julgeolekupoliitiliselt kui mittesuhtlemine. Kontaktide puudumine kümne aasta vältel on Eestile kindlasti kahjuks olnud.
Mida oleks meil Venemaalt õppida?
Kindlasti väärikust riigi siseelu korraldamisel. Kui rääkida aga Krimmi küsimusest, siis küll midagi head üle võtta pole.
Kuidas saaks Eestimaa rahvas vaimselt ja füüsiliselt tervemaks?
Tervisega seonduvad mitmed probleemid, üks kõige valusam nendest on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholi aktsiisi tõstmine on kraadiga jookide ostmise viinud Lätti. Tervisega seotud muredest tõstaksin esile ka stressi. Arvan, et kui inimene on majanduslikult kindlustatud, jätkub tal motiivi ja võimalust oma tervise eest märksa rohkem hoolitseda, liikuda, puhata jne. Jälle jõudsin selleni, et Eestimaa suurim probleem ja Eesti suurim valuküsimus on igapäevane toimetulekuraskus.
Kuivõrd vajaks Eesti meedia, Eestimaa inimesed üldse häid uudseid?
Sellised portaalid nagu GoodNews on loonud brändi vaadata asju positiivselt. Inimestele see meeldib. Lõbusad ja rõõmsad lood, samuti jutud lastest ja loomadest teevad head meelt. Ka üldine meedia võiks selle poolest rikkam olla. Üldiselt on meil aga poliitiline kultuur paremaks läinud.
Usutles Jaan-Ivo Lukas
