Eestimaa Looduse Fond kutsub kõiki sooretkele
Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub alanud nädalal kõiki sooretkele ning soopilte ja -lugusid jagama, et tähistada 2. veebruaril peetavat ülemaailmset märgalade päeva. Eestimaalastel on põhjust oma soode üle uhkust tunda.
“Märgalade päeva puhul tasub minna korraks vaatama, kuidas meie soodel läheb. Nad küll jahutavad varbaid ja näppe, kuid soojendavad südant ja hinge,” ütles ELFi keskkonnateadlikkuse spetsialist Piret Pungas-Kohv. “Sohu võib minna laudteed pidi või hoopis räätsa või kummikuga. Vahel on hea meelde tuletada, et soo ja laudtee vahel pole võrdusmärki,” lisas Pungas-Kohv. Ideid, millises soos sumbata, leiab ELFi lehelt.
ELF ootab kõigilt matkalistelt sooselfit, samuti kogume lugusid teemal “Minu ja meie sood”. Lood võivad pärineda nii sellest kui ka mõnest varasemast aastast ning nii enda kui ka näiteks vanaema-vanaisa varamust. Fotot ja lugusid ootame hiljemalt 7. veebruariks aadressile elf@elfond.ee või Facebooki lehele.
Kõigi fotot või lugu jaganud klasside vahel loositakse välja kolm kevadist matkapäeva sootaastamisaladele koos giidi, toitlustuse ning kokkuleppel ka transpordiga. Teiste fotode ja lugude saatjate vahel lähevad loosi tuusikud loodustalgutele. Saadetud fotod ja lood avalikustatakse kodulehel. Sotsiaalmeedias saab fotot jagada ning otsida märksõnaga #astusohu.
Rahvusvahelise märgalade päevaga tähistatakse 2. veebruaril 1971. a Iraanis Ramsari linnas märgalade kaitseks sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu märgalade kaitse ja targa kasutamise olulisusele. Tänavu mujal maailmas toimuvate sündmuste kohta leiad ülevaate kaardilt.
Märgaladeks nimetatakse kooslusi, milles on peamiseks taimede ja loomade elutingimuste kujundajaks vesi: jõed ja järved, madalsood, siirdesood ja rabad, üleujutatavad niidud, märjad metsad ja madalad merealad. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimestikku kuulub 2083 märgala, neist 17 asub Eestis. Neist tuntuimad on Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid ning Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.
Eesti soode hulk on viimase sajandiga kahanenud kuivenduse mõjul enam kui poole võrra. Samas tõuseb üha enam esile soode olulisus süsiniku talletaja, erilise elupaiga ja vee puhastajana. Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eestis veel soid, mida hoida ja kuhu matkama minna.
Kui minna sohu väljaspool matkaradu, tasub kaitsealuse soo puhul tutvuda ka kaitse-eeskirjaga.
