Kuidas tehakse plastpudelitest spordisärgid ja kõvaplastist puidu imitatsiooniga mööbel?

Koolidele saadetakse eluline näidistega õppekomplekt, mis seletab väga lihtsalt, mis saab meie ümber tekkivatest igapäevastest jäätmetest edasi.

Keskkonnaministeeriumi poolt korraldatud jäätmetekkevähendamise nädala raames saatis Eesti Pakendiringlus OÜ Eesti koolidesse ja noortekeskustesse laiali huvitavad õppematerjalid.

Iga koolilaps saab katsuda kui pehme on helvestatud PET-pudelitest spetsiaalse masinaga rebitud polüesterkiud, millest tehakse patju, fliise, reklaamplakateid ja telke.

Viljandis saavad tekstiilijäätmed pehmemööbli sisse. Mäos valmistatakse šampooni- ja ketšupipudelitest profiillaudu, mis on välimuselt puiduga äravahetamiseni sarnane aga on ilmastikukindel ja hooldusvaba.

Maardus sulatatakse kilekotid läbipaistvateks või värvilisteks graanuliteks, mis on tooraine uue kile tootmiseks.

Täpse skeemina on joonistatud, kuidas suudab Eesti suurim sorteerimisjaam Maardus eraldada kõik materjalid liikide kaupa.

Koolidesse jõudvates õppekomplektides on väikestes pakikestes erinevad materjalide vahetöötluse etapid graanulite, helveste, tükikeste ja valmistoodete kujul.

Õppekomplektid on koostanud suurim taaskasutusorganisatsioon Eesti Pakendiringlus koostöös Haridusministeeriumi üldharidusosakonnaga.

Kõige olulisem on pakendijäätmed, paberjäätmed, elektroonikajäätmed ning biojäätmed liigiti olmejäätmetest eraldi koguda.

Ainult nii saab need tulemuslikult ringlusse suunata. Meeles tuleb pidada, et väärtuslikku olmeprügist ei eraldata ning see kas põletakse või ladustatakse kasutult prügimäel, kus lagunemisprotsessid saastavad õhku ja pinnast.

Eesti Pakendiringlusel on üle 2000 avaliku pakendikonteineri, kuhu tuleb viia kodused klaas-, plast- ja kartongpakendijäätmed.