Jõulukuused soojendavad kodusid ja pehmendavad jooksusammu
Viimastel aastatel on Tallinnas linnaelanikelt pühade lõppedes kogutud pea 10 000 jõulukuuske. Tuleskulptuurideks toodud jõulupuid on nii palju, et tänavu saab lisaks silmailule nendest ka sooja.
„Viimane aeg on anda jõulukuuskedele veel üks eluring. Rohelise linnana soovime jäätmetega aina tõhusamalt ümber käia. Nii jõuab osa kuuskedest tänavu elektri ja soojana taas linlaste kodudesse,“ selgitas Tallinna aselinnapea Züleyxa Izmailova.
Jõulukuused purustatakse koos haljastusraiest tulnud jääkidega hakkemasinas, et valmistada soojajaamale küttematerjali. Pilootprojekti on kaasatud Lasnamäe ja Mustamäe, kust kogutakse kokku keskmiselt 5000 jõulukuuske.
Elavad jõulukuused on endiselt populaarsed. RMK teatel tõid eestimaalased tänavu riigimetsast koju 11 500 jõulukuuske, mida on 15% enam kui eelmisel aastal.
Statistikaameti andmete kohaselt on Eestis umbes 650 000 leibkonda. Nendest ligi 40%-l on kodus ahiküte, kus jõulukuusk viimast kasutust saab leida.“See tähendab, et hinnanguliselt mitukümmend kuni paarsada tuhat kuuske saaksime veel ühiselt taaskasutada. Küsimus on selles, kuidas seda teha parimal moel?“ leiab 20 aastat tuleskulptuure ehitanud MTÜ Valgusfestivali juht Indrek Leht.
Hakitud kuusk sobib ka jooksurajale
Lehe hinnangul ei pruugi kuuskede põletamine toasoojaks olla ainus variant. „Hakkemasinast läbi lastud kuuskedest saab teha hakkepuitu, mis leiab kasutust terviseradadel,“ tutvustas ta projekti, mida katsetab tänavu esimeste hulgas Nõmme linnaosa.
Kuidas hakitud jõulukuuske koduaias kasutada või millises ulatuses saab see kasulik olla linnahaljastuses? Pilootprojekt selgitabki, kuidas seda loodussõbralikku materjali parimal moel valmistada ja kasutada.
Linnast kogutud jõulukuuskede hakkepuiduks valmistamine võib olla tulevikuperspektiiv, mida Eestis laiemalt juurutada ja millega teistelegi riikidele eeskujuks olla. Korraldajad kavatsevad pilootprojekti järel edastada oma ettepanekud ka Keskkonnaametile.
Tuleskulptuurid põlevad veebruarini välja
Nendest kuusepuudest, mis sel korral hakkemasinasse ei lähe, luuakse endiselt vaatemängulised tuleskulptuurid mitmes kohas üle Tallinna:
21. jaanuaril kell 18.00 – Esimene kuuselõke süttib Lasnamäel (Narva mnt 150/9) Paevälja lagendikul 21. jaanuaril kell 18.00. Suurejoonelisel tuleskulptuuride festivalil astuvad üles vokaal-estraadistuudio „Nupukesed“, folgisugemetega ansambel Antsud ja väge täis trummarid Viljandi Drumlabist.
27. jaanuar kell 18.00 – Mustamäe valgusfestival (E.Vilde 120) algab 27. jaanuaril kell 18.00, kui põlema süüdatakse rahvusmustritest inspireeritud tuleskulptuurid. Esinevad tuletantsijad ja trummarid, kosutust pakub kuum tee.
28. jaanuari kell 18.00 – Kesklinna ja Kristiine linnaosavalitsused teevad koostööd, et pakkuda linnarahvale uhket kuuskede põletamise tulešõud „Talvetuli“, mis toimub 28. jaanuari õhtul algusega kell 18.00 superministeeriumi (Suur- ja Väike-Ameerika tn vahel) hoone tagusel lastestaadionil.
17. veebruar kell 15.00 – Põhja-Tallinn paneb tänavusele kuuskede põletamise riitusele tulise punkti maakoera aasta tervitustseremoonial, mis toimub 17. veebruaril Kalarannas rannas. Päev saab alguse juba kell 15.00 koera-aasta teemalise töötoa ja mininäitusega, telgis tegutseb šamaan. Tulešõu algab õhtul kell 18.15. Sündmusele pääseb Kalaturu poolsest väravast saabudes bussiga nr 73. Korraldajad soovitavad sündmusele tulla jalgsi või ühistranspordiga.
Kuusk ei kuulu prügikasti
Kindlasti ei tohi kuuskesid visata lihtsalt prügikonteinerite kõrvale, ega jätta haljasaladele laokile. Tuleskulptuuride ehituseks vajalikud kuuskede konteinerid paiknevad üle terve Tallinna. Kuusekonteiner ei ole mõeldud olmeprügi, ehitusprügi ega muude jäätmete jaoks.
Konteinerisse toodud kuusk tuleks vabastada plastikust, ehetest ja muust, mis põledes mürgiseid ühendeid õhku paistab. „Kuuskede kogumine annab võimaluse osaleda kultuuriprojektis ja hoiab kodulinna puhtana,“ rõhutavad korraldajad.
