RMK koristas eelmisel aastal metsadest üle 280 tonni prügi
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koristas enda hoole all olevast riigimetsast 2017. aastal 281 tonni prügi, mis läks maksma 92 000 eurot. Võrreldes varasema aastaga tuli metsast ligi 35 tonni rohkem prügi koristada.
RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul ei näita riigimetsa toodava prügi kogus hoolimata laialdasest teavitus- ja selgitustööst vähenemise trendi. „Milles on peamine põhjus, et olmejäätmeid vaatamata kohalike omavalitsuste korraldatud jäätmeveole endiselt metsa alla tuuakse, vajab veel täiendavat uurimist. Mööbli ja ehitusjäätmete utiliseerimine prügilates tundub inimestele ilmselt lihtsalt liiga kallis ja keeruline olevat,“ rääkis Sepp.
RMK-l on igas maakonnas hankega leitud ettevõte, kes metsaalused puhtana hoiab. „Täname omalt poolt häid lepingupartnereid AS-i Ragn-Sells ja AS-i Eesti Keskkonnateenused, kes aitavad meil hoida metsi sellises seisus, et seal kõigil inimestel, kahjuks ka metsa prügi toojatel, oleks tore käia,“ lisas Sepp.
Kõige hullem on prügistamisega olukord Harjumaal ja Ida-Virumaal, kust pärineb üle poole koristatud prahist. Valdava osa (95%) koristatud prügist moodustavad olme- ja ehitusjäätmed, järgnevad ohtlikud jäätmed, klaas ja metall.
Metsa viiakse ka üha rohkem kilekottidesse pakitud lehe- ja riisumisprahti ning seda olenemata jäätmejaamade, kus võetakse haljastusjäätmeid tasuta vastu, lähedusest. Kõige rohkem prahti on jätkuvalt linnade lähiümbruses ning kasvanud on komme prügikott lihtsalt autost tee äärde tõsta või metsa alla visata.
RMK on prügistajate tabamiseks kõige problemaatilistesse kohtadesse paigaldanud prügikaamerad. Tänu kaameratele saab prügistajatest teada anda kohalikule omavalitsusele või Keskkonnainspektsioonile.
Samuti kutsub RMK üles kõiki valvsaid inimesi metsareostajaid teolt tabades pildistama, nende autonumbreid üles kirjutama ning edastama tõendusmaterjali keskkonnainspektsioonile (telefon 1313, e-post 1313@112.ee) või kohalikule omavalitsusele.
