Aivar Vassiljev: meie jazz pole kunagi varem nii heas seisus olnud
Juba neljandat aastat saab Viimsi poolsaarel 5. – 11. novembrini nautida rahvusvahelise Viimsi Happy Jazz Festivali kontserte seitsmel erineval laval. Muusikat teevad Laura Põldvere, Sissi Nylia Benita, Uku Suviste, Sergei Manukjan, Hedvig Hanson, Kalle Pill. Laupäeval, 10. novembril tähistab festivalil oma 70 juubelit Eesti üks esisaksofoniste Lembit Saarsalu. Kaasa lööb „muusikaline raskekahurvägi“, kuhu kuuluvad Olav Ehala, Toivo Unt, Aivar Vassiljev ja Leonid Vinskevich Venemaalt.
Viimsi Happy Jazz Festivali ellukutsuja ja kunstiline juht Aivar Vassiljev on löökpillimängija ja jazzmuusik, kes mängib nii mainstream, groove kui ka latiinojazzi. Aastal 2007 asutas ta plaadifirma AVRecords, mis salvestab ja annab välja peamiselt Eesti muusikat. Aastal 2015 sündis festival, mis aasta-aastalt suuremaks paisub.
Kuidas jazz teie ellu jõudis?
Aastal 1992 Olin H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli 2. kursusel ja töötasin samal ajal Vanemuise orkestris. Sealne trompetimängija Johannes Mitt oli Tartu 10. Keskkooli diksiländbändi juhendaja. Tema mu sinna mängima kutsus.
Kes on teie lemmik jazzmuusik?
Kui trummaritest rääkida, siis Buddy Rich kõigepealt, eks neid on palju, keda kuulata ja kellelt õppida. Tegelikult lemmikpill on mul trompet ja Clark Terry on mu lemmik.
Milline esimene välismaine muusik teile enim on meelde jäänud, keda nägite live esinemisel?
Mul on õnnestunud näha ja kuulda selliseid muusikuid nagu Ray Brown, Ray Carles ja Max Roach. Aga tegelikult jättis hoopis sügavama mulje Soomes ühel muusikamessil Hollandi boksis mänginud hämmondimängija. Nime ma ei tea, aga kuidas ta suutis mängida jalgadega „hulkuvat“ bassi ja samas improviseerida, see on mul siiani meeles.
Milline on teie hinnangul Eesti jazzmuusika hetkeseis?
Meie jazz pole kunagi varem nii heas seisus olnud. Seda ma näen ja kuulen enda ümber, töötades Otsa koolis ja käies kontsertidel. Järelkasv on arvukas ja praegune põlvkond ei jää maailmanimedele sugugi alla.
Kust tuli idee korraldad Viimsis jazzifestival?
Festival sündis täiesti praktilistel põhjustel. Pärast ma ei teagi mitme tuhandendat korda kuskil esinemisel Charlie Chaplini „Smile“ mängimist tekkis mul huvi, et kas Chaplin veel mõne loo on kirjutanud? Selgus, et väga palju ja väga ilusaid ning hakkasingi asja uurima. Selle uurimise tulemusel tegin seaded viieteistkümnele loole ja seda oli vaja kuskil ette kanda. Kuna koosseis on suur ja keegi seda programmi osta ei tahtnud, pidin midagi ise välja mõtlema. Nii saigi otsustatud, et kutsume veel mõned esinejad ja paneme väikese kava kokku. Viimsi Happy Jazz Festivali nime all tulime esimest korda välja aastal 2015. Sellest kontserdist on ilmunud ka DVD „Eternally“.
Kas esimene aasta oli kõige keerulisem korraldusliku poole pealt?
Arvestades, et peaesineja teatas eelmisel päeval, et on hoopis Itaalias ja meile ei tule, siis seda oli päris ränk üle elada. See tunne ei lähe meelest.
Mitu ööd on magamata jäänud festivali korraldamise pärast?
Ega väga palju ei olegi. Iga festivali korraldamise juures õpid nii mõndagi. Mina õppisin ära näiteks kodulehe haldamise ja kodeerimise alged. Raha ju polnud, et teenust osta, pidi ise tegema ja seda tuleb toimetada tihti uneajast.
Mida olete programmi koostades enim silmas pidanud?
Mitmekesisust, et oleks huvitav ja programm pakuks igale vanusegrupile midagi.
Millise sellel aastal lavale astuva artisti üle olete eriti õnnelik?
Kõik on omamoodi vahvad. Eriliseks teeb selle aasta festivali numbrimaagia. Lembit Saarsalu tähistab laval oma 70 aasta juubelit. Meie kvartett koosseisus Lembit Saarsalu, Olav Ehala, Toivo Hunt ja mina on laval esinenud 20 aastat ja plaadi „Sarsaparill“ ilmumisest on möödas ka täpselt 10 aastat. 9. novembril toimub kontsert nimega „Tribute to Amy Winehouse“, kus lavale astuvad Laura Põldvere, Uku Suviste ja Sissi Nylia Benita. Amy ise oleks see aasta tähistanud oma 35. sünnipäeva.
