Selgusid Eesti parimad mõisad
Eile õhtul selgusid Tallinna raekojas neljandat korda Eesti parimad mõisad.
Parimad selgusid järgmistes kategooriates:
Aasta kultuurisõber: Saka mõis. Virumaal asuv Saka mõis pälvis tunnustuse seoses tähelepanuväärse tegevusega baltisakslaste rolli teadvustamisega Eesti kultuuriloos ja seotud mälestusmärgi Umsiedlung (ümberasustamine) avamisega.
Aasta uustulija: Kaagjärve mõis. Valgamaal asuv Kaagjärve mõis on suurepärane näide suure pere ühiselt taastatud mõisast. Mõisa tegemistesse on kaasatud kohalik kogukond, mõisas toimuvad noorte huviringid ja suviti lastelaagrid.
Parim mõis koolis: Vasta mõis. Juba 1867. aastast on Virumaa Vasta mõis seotud haridusega. 1940. aastast on mõisa härrastemajas asunud kool. Tänaseks on kogu Vasta mõisakompleks kooli loomulik osa. Vasta koolis on mõisakeskkond loomulikul moel integreeritud õppekavasse. Toimub giidikoolitus, ajaloolisi sündmusi ja arhitektuurseid elemente kasutatakse õppevahenditena.
Parim kool mõisas: Pikavere mõisakool. Harjumaa peatselt 150. juubelit tähistav Pikavere mõisakool on jätkusuutlik kool, mis motiveerib kohalikke piirkonnas elama laste parima koolielamuse nimel. Kaasatud on kogukond, kes oodatud ja kaasatud mõisakooli tegemistesse.
Aasta muusikaline sündmus: Eivere mõisas toimuv traditsiooniline Eivere klaverifestival. Järvamaal toimub sel suvel juba seitsmes Eivere klaverifestival. Kaunis mõisasaalis asetseval Bösendorfer kontsertklaveril on esinenud suurepärased pianistid Jaapanist, Armeeniast ja loomulikult ka Eestist. Festival on loodud eesmärgiga võimaldada Järvamaa elanikel saada osa väljapaistvate klaverimängijate interpretatsioonikunstist ning arendada Eesti ja Jaapani kultuurisuhteid.
Samuti tunnustati Riigimetsa Majandamise Keskust Keila-Joa mõisapargi renoveerimise eest ja Riin Alatalut kolme Balti riiki ühendanud mõisatutvustusmängu “Visit Baltic Manors” eestvedamise eest.
Eesti Mõisate Ühenduse presidendi, Keila-Joa lossi omaniku Andrei Dvorjaninovi sõnul on tunnustusürituse eesmärgiks laiemalt teadvustada mõisate olulist rolli Eesti ajaloos ja kultuuris.
“Käesoleval aastal möödub 100 aastat Eesti maareformi läbiviimisest, mis oli Eesti omariikluse loomise seisukohast ilmselt üks kõige olulisemaid ja keerulisemaid reforme. Selle käigus muutus väga oluliselt ka Eesti mõisate roll ühiskonnas, sest sundvõõrandati üle 1000 mõisa ja sadu mõisate juurde kuulunud tööstusettevõtteid. Mõisate roll selle reformiga küll muutus, kuid Eesti kultuuriloos on need kogu aeg olulised olnud. Ka tänasel päeval on mõisad Eesti eri paigus olulised hariduse ja kultuuri edendajad, maaturismi arendajad ja ka kohalikud tööandjad,” selgitas Dvorjaninov.
Eesti Mõisate Ühendus on mõisaomanikke ja kõiki mõisahuvilisi ühendav vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon. Eesti Mõisate Ühendus on Euroopa Ajalooliste Hoonete Ühenduse täisliige, kuhu kuulub ligi 50 000 ajaloolist lossi ja mõisa üle Euroopa, kaasa arvatud mitmed kuningakojad.