EESKUJUKS I Viljandi pärimusmuusika festival loobub täielikult ühekordsetest plastnõudest
Põhja- ja Baltimaade üks suurimaid muusikafestivale, 25.-28. juulini toimuv Viljandi pärimusmuusika festival teeb alates sellest aastast uusi jõupingutusi jätkusuutlikus festivalikorralduses. Ühekordsed plastnõuded asendatakse biolagunevatega, soodustatakse nõude korduvkasutust ning võetakse suund jäätmete maksimaalsele sorteerimisele ja ringlusse suunamisele.
„Viljandi pärimusmuusika festival pakub juba mitukümmend aastat oma publikule ja artistidele võimsaid elamusi. Selleks, et pärimus saaks kesta, tuleb keskkonda suhtuda hoolivalt ja vastutustundlikult – sest ainult nii saab pärimusel tulevikus olla ruum ja koht, kus eksisteerida,“ ütleb festivali pealik Ando Kiviberg. “Suursündmustel tekib paratamatult palju jäätmeid ning seetõttu on neil looduskeskkonnale arvestatav mõju. Samas on just populaarsetel suursündmustel võimalik anda suurele hulgale inimestele positiivset eeskuju. Just seda soovimegi me Viljandis teha ning seepärast oleme tänavu sisse seadnud õige mitu uut lahendust, millega soovime publiku käitumist positiivselt mõjutada,” sõnab Kiviberg.
Nii on Viljandi pärimusmuusika festival otsustanud täielikult loobuda ühekordsetest plastnõudest ja seda nii meeskonna, artistide kui külastajate toitlustusel. Igal aastal külastab festivali ca 25 000 inimest, meeskonnaliikmeid on ca 300 ning artiste ligi 500. Alternatiivideks on valitud külastajate toitlustamiseks biolagunevad nõud, mille osas on jätkusuutliku festivali partneriks Vegware. Meeskonna ja artistide toitlustamisel on kavas minna üle korduvkasutatavatele nõudele. „Meil on valmisolek toitlustada korduvkasutatavatelt nõudelt igal festivalipäeval kuni 400 inimest ja seda kolmel toidukorral päevas,“ ütleb esinejate ja tiimi toitlustuspealik Meeli Liik.
Külastajad võivad seekord kaasa võtta ka oma tühja toidunõu või joogipudeli, mis ei ole kergesti purunevast materjalist, ning neid toidualal korduvkasutada. „Valdav enamik toitlustajaid on andnud ka teada valmidusest teha väikest soodustust festivalikülastajatele, kes tulevad toitu ostma oma nõudega,“ ütleb festivali müügiplatside pealik Jaana Hinno. Kraanivett saab linnas ja festivali alal asuvatest festivali tunnuskujunduses joogiveepunktidest. Festivali alale on plaanitud ka nõudeloputuspunkt.
Üha suuremat rõhku pööratakse jäätmete sorteerimisele biolagunevateks ning segaolmejäätmeteks ja pandipakendiks. „Sorteerimine on võtmetähendusega, et pandipakend saaks minna ringlusse ja biolagunevad jäätmed komposteerimisse,“ ütleb jäätmekorralduspealik Kirsika Meresmaa. „Et seda tõhusamalt teha, kaasame sel aastal esimest korda vabatahtlike hulgas ka n-ö rohesaadikuid, kes juhendavad festivalikülastajaid jäätmejaamade juures jäätmete sorteerimisel.“
Biolagunevate nõude ja toidujäätmete komposteerimisel tuli festivali partneriks Väätsa Prügila, mis esimeste hulgas Eestis oli valmis suursündmusele sellist teenust pakkuma. Nagu festivalilegi, on ka Väätsa Prügilale projektijuht Toomas Laimetsa sõnul sellise materjali komposteerimisega tegelemine esmakordne. „Seetõttu me hetkel 100%-lise kindlusega ei tea, milline on komposteerimise lõpptulemus ja millal selle täpselt saavutame. Samas on tähtis hakata proovima ja katsetama, kuna teema on väga oluline,“ ütleb Laimets. “Prügila seisukohast on tähtis, et meieni jõuaks võimalikult hästi sorteeritud jäätmed, ning esimese suursündmusena Eestis oli Viljandi pärimusmuusika festival valmis selleks ka põhjaliku eeltöö ära tegema.”
